Krimi

Ühel vihmasel hommikul teatatakse commissario Brunettile ja ispettore Vianellole Suure kanali trepiastmete juures ulpivast surnukehast. Kohale jõudnud, sirutab Brunetti käe, et koolnu veest välja tõmmata. Ootamatult keerduvad ta randme ümber siidised blondid kiharad ja ta näeb veest väljaulatuvat väikest jalga: Vianello ja Brunetti tõstavad veest välja surnud tüdruku.

Keset ööd saabub häirekeskusesse teade, et Stockholmi lähistel asuvale Bredängi kämpingualale murtakse sisse.
Lähim politseipatrull vastab kutsungile ja sõidab kohale. Muidu pimedal alal põleb ühe haagiselamu aknas valgus ja kui politseinikud ukse lahti teevad, avaneb nende ees õõvastav vaatepilt: verd on täis nii põrand, seinad kui ka mööbel. Veresauna keskel vedeleb kirvega tapetud ja jõhkralt tükeldatud ohver.

Pimedal jaanuarikuisel ajal sõidavad kuus Uppsala üliõpilast Åre suusakuurortisse nädalaks suusatama. Alguses jõuavad nad ka korralikult pidutseda, ent siis keerab kõik kiiva ning neid jääb alles vaid viis. Kas tegu on õnnetusjuhtumi või külmaverelise mõrvaga? Kas noored on ikka nii süütud, kui paistavad? Küsimärkide lisandudes kasvavad ka grupisisesed pinged. Sõpradest saavad vaenlased, kui kõik süüdistavad kõiki ja keegi ei oska seletada, kuidas üks neist suri.

15-aastane tüdruk leitakse äärelinnast risti lööduna. Samal ajal kui New Yorgi politsei tegeleb ristilöömise süüdlase väljaselgitamisega, ajavad Miren Triggs ja tema endine ajakirjanduse õppejõud Jim Schmoer pildil oleva tüdruku jälgi. Nii põrkavad nad kokku kummalisi rituaale harrastava ususekti tegemistega ja sukelduvad süngesse saladusse, mille lahti muukimine võib kõike muuta. Tegu on ohtliku mänguga, milles panustatakse kõige kallimale.

Juurdlus võtab omapärase pöörde, kui Erika tiimi kätte jõuavad valvekaamerate salvestised viiest kahtlusalusest, kes näevad välja äravahetamiseni sarnased. Politsei küll pingutab, et naiste isikuid kindlaks teha, kuid salapärane Annabelle on neist pidevalt paari sammu võrra ees.

Q-osakonna sarja kauaoodatud viimane raamat tõmbab otsad kokku ja langetab maskid kõikidelt tegelastelt. Kes on sõbrad ja kes vaenlased? Carl Mørck tunneb ennast elava märklauana, aga proovib siiski juhtumit lahendada. Rose, Assad ja Gordon eiravad mõrvaosakonna ülema korraldusi ja hakkavad lahti harutama juhtumi võimatuna sassis olevaid niite. Nad ei suuda oma silmi uskuda, kui näevad, kuhu need välja viivad…

Alicia peab päevikut, et oma mõtteid lahti kirjutada ning tõestada armastatud abikaasale, et kõik on hästi. Ta ei tahaks ealeski Gabrieli muretsema panna või talle valu põhjustada.
Kuni ühel õhtul tulistab Alicia Gabrieli viis korda näkku ega räägi pärast seda enam sõnagi.

Pärast rahutuid aegu hakkab peainspektor Ryani elu lõpuks tavapärasele rajale naasma ja mees loodab oma kihlatu seltsis veeta sündmustevaese lihavõttepühade nädalavahetuse. Suure reede hommikul saab ta aga väljakutse kuriteopaigale ühel Newcastle’i suurimal kalmistul. Madalast hauast leitakse punapäise naise surnukeha, millele tapja on andnud inglit meenutavad tiivad. Peagi leitakse teiselt kalmistult teine naine ja kiiresti järgneb ka kolmas.

Emma tunneb, et miski on valesti. Ta püüab õnnetusepäeva palavikuliselt meenutada. Ta jõuab järjest kindlamale veendumusele, et temaga juhtunu on kuritegu. Ta palub kolleeg Nylletit, et too aitaks tõele jälile jõuda. Miks peaks keegi soovima talle halba? Ja kes on see võõras naine, keda ta pidevalt unes näeb?

Kaks kohutavat sündmust, millel puudub ilmne seos, raputavad Fjällbackat. Näitusesalongist leitakse jõhkralt mõrvatuna üks tuntud fotograaf ja tunnustatud kirjanik Hennig Bauer satub väikesel saarel, kus ta kirjutab oma maailmakuulsa romaanisarja kümnendat osa, õõvastava kuritöö keskmesse.

Kõrvalises maanurgas asuva looduskaitseala valvur Aino leiab oma valdustest vaevu hingitseva poolsurnud mehe. Äsja Itaaliast Soome naasnud Tomas on otse lennujaamast autosse kupatatud, uimastatud ja ihualasti üksildasse metsajärve visatud. Kui Tomas vähehaaval toibub, hakkab ta koos oma päästjaga uurima, kes on tapmiskatse taga.

Tuntud näitlejanna Bianca Salo vajab eradetektiiv Julia Starki abi: ta on veendunud, et tema surnud peigmees on hakanud teda jälitama. Ühel ööl oli Bianca ärganud selle peale, et mees seisis ta magamistoas, paar päeva enne seda tungis mees aga teatris naise garderoobi ja süütas ta kleidi.

Maigret sõidab puhkusele Sables-d´Olonne´i, kus tema abikaasa sattub pimesoolepõletikuga haiglasse. Maigret lööb aega surnuks, jalutab linna peal ja külastab kohvikuid, jälgib bridžimängijaid. Pärast abikaasa operatsiooni järgset külastust leiab komissar üllatuslikult oma taskust veidra sõnumi, et ta peaks minema vaatama ühte sama haigla patsienti. Enne kui Maigret seda teha jõuab, mainitud neiu sureb

Faye eksabikaasa on surnud, kuid tema isa on endiselt vanglast jooksus ja ähvardab temalt elu võtta. Mees, kes peaks olema tema suurim kindlus ja tugi, on tema suurim hirm. Ja isa ei ohusta üksnes teda: Faye peab kaitsma ka oma lähedasi ja elutööd, kosmeetikafirmat Revenge.

Pildiraamija Gaston Meurant‘i süüdistatakse lapse ja oma tädi mõrvas. Juhtumit uuriv komissar Maigret kahtleb, kas pehmeloomuline mees ikka on tegelik tapja. Järgneva kohtuprotsessi käigus selguvad šokeerivad asjaolud ning nii Maigret kui kohtualune on sunnitud tegema ebaharilikke valikuid.

Õnnitluslaul katkeb niipea, kui sünnipäevalapse toa uks avatakse. Voodi on tühi ja aken praokil. Kutsutakse politsei ja alustatakse otsinguid. Eksnaise, isa ja võõrasema vahel valitsev vaen muutub järjest pinevamaks. Igaühele neist kolmest oleks kasulik 7-aastane Samuel jalust ära saada. Peagi ilmneb seegi, et nende lahkhelid on lahendamatud.

Puhkusereisilt naastes avastavad Iris ja Gabriel, et Laure, üks nende parimaid sõpru, on end nende kodus sisse seadnud. Laure paneb abielupaari külalislahkuse proovile, sest paistab, et tal pole vähimatki kavatsust lahkuda. Vastupidi, naine tunneb end sõprade majas aina kodusemalt ja kompab piire: magab Irise ja Gabrieli voodis, kannab sõbranna riideid ja korraldab köögikapid ringi.

Telefonikõne meeleheitel lapsepõlvesõbrannalt Katjalt sunnib Vegat naasma väikesesse Silverbro külla, kust ta kümne aasta eest lahkus. Lapsepõlves olid tüdrukud lahutamatud: Katja oma katkise lapsepõlve ja Vega surnud emast jäänud tühimikuga, kuid siis viis üks sünge sündmus tüdrukute teed lahku. Kui aga Vega Silverbrosse jõuab, on Katja jäljetult kadunud.

Washington Poe’l on üks lugu jutustada. Ja ta soovib, et sa kuulaksid. Sa saad teada, et alguses on röövlinnud. Varesed. Palju vareseid. Piisavalt, et mõrva sooritada …
Poe räägib mehest, kes seoti puu külge ja loobiti kividega surnuks; mehest, kes oli tätoveerinud oma kehale nii arusaamatu koodi, et isegi andekas analüütik Tilly Bradhaw pidi selle murdmiseks vaeva nägema. Ja lõpetuseks räägib ta halastustoolist ning sellest, miks inimesed on valmis end pigem ära tapma kui sellest rääkima.

Parasjagu kriminaaluurimisosakonna töölt kõrvaldatud Ryan näeb vaeva, et oma nime puhtaks pesta. Varsti aga on kaalul rohkemgi kui tema karjäär, sest salapärase sõõri mõjukad liikmed hakkavad surema. Keegi tahab, et Ryani nimi oleks koroneri nimekirjas järgmine ning et ellu jääda, peab ta paljastama inimeste sekka pugenud saatana enne, kui on hilja.

Maggie on leinast murtud ja teda vaevavad küsimused. Will ei saanud end tappa – tal oli nii palju, mille nimel elada. Kui Maggie mõistatuse tükke kokku hakkab panema, avastab ta, et Willi surm on seotud kellegagi tema minevikust. Kellegagi, kes on ta saarel sihikule võtnud ja valmis tegema mida iganes, et Maggie vaikima sundida.

See on jutustus mõrvast. Aga võib-olla pole see päris tõsi. Sest oma olemuselt on see armastuslugu, kas pole?
„Raev“ on meisterliku tempoga põnevusromaan eraklikust endisest filmitähest, kelle spontaanselt korraldatud reis Kreeka erasaarele lõpeb mõrvaga.

Stenträski lähedal soos tõuseb jaanipäevapidustuste ajal pinnale surnukeha. Arvatakse, et tegemist on Wiking Stormbergi uppunud abikaasaga, kes on lõpuks üles leitud. Kuid ilmsetel põhjustel teab Wiking, et asi pole nii. Soost leitud inimene osutub hoopis meheks, kelle surma asjaolude uurimisel põimuvad sajandi seifirööv, inimsuhted ja -saatused läbi aastakümnete ning Vene salaluure kulissidetagune niiditõmbamine.

Kriminaalpsühholoog Benedict Prince’i jaoks võiks Anna O äratamine olla murranguline. Uneeksperdina teab ta kõike inimteadvuse pimedaimatest soppidest, saladustest, mis varjul alateadvuses, ning tema näib olevat viimane lootus kurikuulsa „Uinuva kaunitari“ juhtumi lahendamiseks ja Anna äratamiseks, et tõde saaks lõpuks ilmsiks.
Asudes patsienti ravima, uurib ta Anna unenägusid ja mälestusi ning käib kohas, kust surnukehad leiti.

Raamatus pakutavad juhtumid on nelja raskusastmega: siin leiduba parajalt mõnusaid pähkleid nii alles alustavatele nuuskuritele kui ka pea võimatuna tunduvaid ajuragistamisi Sherlock Holmesi ja Hercule Poirot’ tõelistele mantlipärijatele. Illustratsioonide, salakirjade ja vihjetega varustatud „Mõrvik“ on vaimukas ja täis intriige ning äratab meis kõigis peituva uudishimuliku uurija.

Järgmisel hommikul pärast majaesitlust Brommas leiab kuueaastane Astrid oma isa surnuna. Majja sissetungimise jälgi ei avastata ning mõrvarelvaks on perele kuuluv kööginuga. Ainus viide, et mõrvaga võiks olla seotud mõni kõrvaline isik, on Astridi väide, et keegi võõras mees silitas öösel tema põske. Juhtumit asub uurima Emma Sköld lääni kriminaalpolitsei vägivaldsete juhtumite osakonnast.

Londoni Blackheathi elurajooni korterist leitakse julmalt tapetud noore naise surnukeha. Juhtumi kallal tööle asudes viivad niidid uurija Erika Fosteri podcast’ini, mille tarbeks korteri omanik Vicky Clarke päriselulisi krimilugusid uuris.

2023. aasta Rootsi parima kriminaalromaani nominent!
Kui hotellisviidist leitakse jõhkralt tapetud surnukeha, asuvad Daniel ja Hanna juhtunut uurima. Välja kooruvad hämarad minevikusündmused, mis on mõjutanud ka teiste elu peale Charlotte Wretlindi.

Hotelli koridorides keerlevad kuulujutud ja kahtlused ning peagi selgub, et kullasära all on varjul kõnts. Molly taipab, et võti mõistatuse lahtimuukimiseks on ainult temal. Kuid see tähendab, et tal tuleb mõtetes minna tagasi minevikku, meenutada vanaema ja kõike muud, mida ta on väga pikka aega hoidnud sügaval mälusoppides.

Kui komissar Brunetti keset ööd haiglasse vigastatud lastearsti juurde kutsutakse, leiab ta eest rohkem küsimusi kui vastuseid. Doktori korterisse sisenes öösel kolm karabinjeeri, kes tungisid talle kallale ja viisid kaasa tema pooleteistaastase lapsendatud poja.

1990. aastal leiab Wiking Stormberg oma abikaasa Helena kirja. Naine on läinud murakaid korjama. Nende vastsündinud tütar Elin on emaga kaasas, poeg Markus aga vanaema juures. Õhtuks pole Helena koos Eliniga ikka veel tagasi tulnud. Elin leitakse elusalt Kallmyreni soo servalt, Helena on aga jäljetult kadunud. Ent ühel 2020. aasta suvepäeval saab Markus kurjakuulutava kirja, mille all on Helena nimi.

„Mõrva võti“ on esimene osa raamatusarjast, mille autoriks on Joona Linna lugudega maailmakuulsaks saanud abielupaar.  Eradetektiiv Julia Starki kontorisse ilmub meesterahvas, kes on eduka perefirma omanik. Ettevõtte aktsionäride üldkoosolekule järgnes õhtusöök pere Västernorrlandi mõisas. Hommikul leidis mees telefonist foto kinniseotud, verisest mehest, kellele oli kott pähe tõmmatud. Alkoholiuimas olnud mehele ei meenu, mis fotoga tegu, ning ta palub Starki detektiivibürool uurida, kas mõrva on ehk korda saatnud tema ise.

Katie Shaw hoolitses alati oma noorema venna Chrisi eest – kuni päevani, mil jättis poisi ühel pärastlõunal üksi ja Chris langes metsiku kallaletungi ohvriks. Pärast seda pole kumbki neist enam endine.
Katie, kes on vahepeal ise emaks saanud, tõotab, et ei korda tehtud vigu. Hooletus maksis talle ühe perekonna ja ta ei lase sel ka teist hävitada.
Siis aga helistatakse politseist.

Esimest korda pärast kahe aasta tagust dramaatilist koostööd tunneb Mina, et peab mentalist Vincent Walderiga taas ühendust võtma. Nende suhe on seekord sama eriline – ja sama viljakas. Kuid kell tiksub, ja ohus on ühiskonna kõige kaitsetumad. Vincent ja Mina leiavad end vastakuti müstilise, kohutavate kavatsustega sektiga. Kas nad suudavad selle peatada, enne kui on liiga hilja?

Uurija Thomas Andreasson on taas Sandhamnil, kuid peab idüllilise suve nautimise asemel tegelema keerulise juhtumiga. Naabersaarel Lökholmenil asuvast purjelaagrist on kadunud üks poiss, keda väidetavalt taga kiusati. Kas heitunud 11-aastane on põgenenud? Samal ajal luurab varjus kurjakuulutav tundmatu, kes jälgib iga sammu, mida noored teevad… 

Seersant Washington Poe võib oma sõbrad ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ja pöial jääb ikkagi üle.
Üks neist sõpradest on Estelle Doyle. Terava keelega patoloog on alati elu pahupoolega tegelenud, aga kas võib olla, et sedapuhku on ta tõesti liiga kaugele läinud? Naise isa on mõrvatud kahe lasuga pähe – juhtum paistab selge ja lihtne. Estelle’i kätel on märgid tulirelva kasutamisest ja värskel lumikattel maja ümber ainult tema jalajäljed. Vahistamisest alates on too lausunud vaid kolm sõna: „Öelge Washington Poe’le.”

Walesi mägedes filmitava tõsielusarja seitsmel võistlejal pole aimugi, kuhu nad tegelikult kandideerisid. Igaühel neist võõrastest on oma saladus. Kui keegi suudab mõne teise mängija tõe ära arvata, ei saadeta saladuse omanikku üksnes saatest välja – ta paljastatakse otse-eetris. Panused on kõrgemad, kui keegi neist oleks ettegi kujutanud, ja pääsu pole kuhugi.

Kui tõusulaine eradetektiiv Kate Marshalli merepõhja tirib ja naine vaid napi vedamise läbi surmast pääseb, tutvub ta haiglas taastudes vanema daami Jeaniga. Too räägib kohutava loo sellest, kuidas tema kolmeaastane lapselaps Charlie üksteist aastat tagasi Dartmoori rabas telgist kaduma läks.

Kriminaalpolitseinikul Emma Sköldil on vaba päev, ta on tulnud raja äärde maratonil osalevat õde ergutama. Rålambshovsparkeni lähedusest leitakse vee äärest elutu naine ja Emma asub tegutsema. Pole kahtlustki, et too naine hukkus vägivaldselt.  Kas mõrvar on keegi võistlejatest? Kui jah, siis millal võivad välja ilmuda järgmised ohvrid?

Kui kohalikust metsast leitakse julmalt tapetud arsti surnukeha, avastab uurija Kim Stone ehmatusega, et tegemist on Gordon Cordelliga, kes on seotud tema eelmise juhtumiga, kui Stone uuris noore koolitüdruku surma. Gordonil oli küll kirju minevik, aga kes oleks tahtnud teda tappa?

Kaunil kevadpäeval aitavad commissario Brunetti ja tema abiline Vianello viimase sõpra Marco Ribettit, kes on vahistatud mürgiste jäätmete vette heitmise vastase protesti ajal. Seejärel satuvad nad silmitsi mehe äia, Giovanni de Cali raevuga. De Cal, pahur klaasivabrikant, on kuuldavasti lasknud Murano baarides lendu vägivaldseid ähvardusi Ribetti suunas. 

Gemma Robinson ilmub Ellioti ellu nagu keeristorm. Nad abielluvad ja seavad end mehe kodus sisse. Kui Gemma küsib Elliotilt, kas tema vanemad võivad tulla paariks nädalaks nende juurde elama, on mees rõõmuga nõus.
Robinsonid saabuvad koos Gemma õe Chloega – salapärase noore naisega, kes keeldub rääkimast ega välju oma toast. Elliot hakkab kahtlustama, et Robinsonid varjavad midag

Isabelle’i elu keerleb vaid poja leidmise ümber, kuigi ta teab, et ei saa seda teed igavesti jätkata. Lootuses leida mõni uus tunnistaja või juhtlõng, nõustub ta osalema tõestisündinud kuritegude taskuhäälingu salvestusel, kuid Isabelle’i häirib saatejuhi liigne huvi tema mineviku vastu. Mehe lakkamatud küsimused koos Isabelle’i unetusega toovad naises esile ebameeldivad mälestused lapsepõlvest, mis äratavad temas kahtlusi Masoni kadumisöö suhtes. See kõik paneb teda küsima, keda ta võib usaldada ... kas ka iseennast?

Maalilisele Sandhamni neemele kerkinud uhke häärber tähendab selle omanikule Carsten Jonssonile unistuse täitumist, tõendit, et ta on elus midagi saavutanud, omadega mäele jõudnud. Kuid kohalikele on see puhas õudusunenägu – riskikapitalistist uustulnuk ei austa kohalikke kombeid, krundipiire ega rannajoone looduslikku ilu. Lisaks on ta liiga rikas ja ennasttäis, et anonüümsetest minemaajamise katsetest välja teha. Ähvardused võtavad tõsisema pöörde, kui tema külalistemaja maha põleb ja selle rusudest leitakse söestunud laip.

Tere tulemast Chapel Crofti.
Reverend Jack Brooksi ja tema teismelise tütre Flo jaoks on see uus algus. Uus töökoht, uus kodu. Kuid tihedalt ühtehoidvas kogukonnas täis vana ebausku ja võõraste umbusaldamist tuleb ettevaatlikuks jääda.
Ent hetkel on Jackil palju pelutavamaid muresid.
Miks keegi talle ei öelnud, et eelmine vikaar tegi enesetapu? Miks painavad Flod nägemused põlenud tüdrukutest? Ja kes saadab neile ähvardavaid sõnumeid?
Vanad vaimud, kel on klaarimata arveid, ei leia kuidagi rahu. Ja Jack seisab nende teel ees …

Psühholoog ja kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab kutse FBI-lt. Teada-tuntud kurikaela naine on sattunud psühhiaatriahaiglasse ega saa abikaasa peatsele kohtuprotsessile tunnistajaks minna. Ilma naiseta vajuks süüdistus kokku, ent keda on politseil appi paluda, kui selle erakliiniku personal on sama ettearvamatu nagu patsiendid?
Viimases hädas pöördutakse Gregory poole, kel tuleb julgus kokku võtta, Buchanani haigla pelutavate müüride taha astuda ja tõde päevavalgele tuua. Kuid kas Gregory väljub sealt iseendana?

Jussi Adler-Olseni Q-osakonna krimisarja 9. raamat jahib sarimõrvarit koroonapiirangute ajal.
 
Kui südantlõhestav enesetapp toob päevavalgele vana, peaaegu unustuse hõlma vajunud juhtumi, paljastub kummaline laitmatult ajastatud surmajuhtumite jada, mida on seni peetud õnnetusteks või enesetappudeks.
Seistes silmitsi oma seni kõige raskema juhtumiga, mille uurimist takistavad COVID-19 piirangud ja isiklikud probleemid, tuleb Q-osakonnal leida süüdlane enne järgmise mõrva sooritamist, sest mõrvar ei ole oma tööd veel kaugeltki lõpetanud.
 

Kui kaugele oled nõus minema, et varjata oma kõige tumedamaid saladusi?
Kui teismeline Sadie Winters kooli katuselt alla hüppab, peetakse seda enesetapuks – probleemse tüdruku viimaseks, muserdavaks teoks. Kuid siis leitakse samast koolist surev poiss ning uurija Kim Stone’ile saab selgeks, et need ei ole lihtsalt traagilised õnnetusjuhtumid.
Kim hakkab koos oma meeskonnaga sünget saladuste võrku lahti harutama. Selle käigus selgub, et ühel õpetajatest võib olla võti, mille abil tõeni jõuda. Kuid enne, kui ta rääkida jõuab, leitakse ta surnult.

Seersant Washington Poe võitleb parasjagu kohtus selle eest, et teda ta armastatud lamburihütist välja ei tõstetaks, kui saabub kutse Carlisle’i nurgatagusesse lõbumajja, kus üks mees on pesapallikurikaga surnuks pekstud. Poe on segaduses – tema jahib sarimõrvareid, siin aga paistab sulaselge, et mõrva on toime pannud sutenöör. Kuid isikud, kes end paljastada ei soovi, nõuavad isiklikult just Poe’d juhtumit uurima.
Kui Poe ja sotsiaalselt saamatu programmeerija Tilly asjasse süvenevad, seisavad nad silmitsi kummalise vastuoluga: kuigi ohvrit on prestiižse ametiposti jaoks hoolega kontrollitud, ei ole tema tausta võimalik tõestada. Miks on mõrvapaika jäetud kujuke? Ja miks otsustas üks uurimisrühma liige selle ära varastada? Ja kuidas on mõrv seotud kolm aastat tagasi toimunud meisterliku panka sissemurdmisega, mille käigus midagi ei varastatud …

Tuntud tööstusmagnaat Eliel Zetterborg leitakse jõhkralt tapetuna oma Helsingi kesklinna kodust. Sissemurdmisest ei ole jälgegi ja ainsaks juhtlõngaks on raamatukogutoa lauale kuhjatud pusletükid. Zetterborgi juhitud ettevõte on kõigest mõne päeva eest teatanud tuhandeid töötajaid puudutavast koondamisest.

Jessica Niemi Helsingi politsei raskete kuritegude üksusest on otsustanud end mõneks ajaks töölt vabaks võtta, et uurida omal käel kummalist surmajuhtumit, mis näib olevat mingil müstilisel moel seotud tema endaga. Aga kui Zetterborgi mõrvaga seoses tuleb päevavalgele üha uusi koletuslikke üksikasju, ei suuda ta eemale jääda ja naaseb tööpostile.

Amelie on raskuste kiuste elus alati hakkama saanud: ta jäi varakult orvuks, kaotades lapsena ema ja hiljem isa, ning tuli toime alaealisena ihuüksinda Londonis elades. Ta on oma eluga järje peale jõudmas, kui ta kistakse glamuurse elustiili pöörisesse ning ta abiellub karismaatilise miljardäri Ned Hawthorpe’iga.
Ent ühel päeval vangistatakse ta kottpimedasse ruumi. Ameliel pole aimugi, kus ta on või miks on ta siia toodud. Kes on ta salapärased vangistajad? Ja miks tunneb ta end peagi siin, pimedas ja üksinda, turvalisemalt, kui ta tundis end oma abikaasa Nedi seltsis?

Komissar Maigret kutsutakse uurima Antwerpeni teemandikaupmehe salapärast mõrva. Kuigi peamise kahtlusaluse Carl Anderseni ülekuulamine kestab kaheksateist tundi, kinnitab too järjekindlalt oma süütust. Miks siis leiti tema garaažist teemandikaupmehe surnukeha?

Peainspektor Ryan usub, et on oma rahutu mineviku seljataha jätnud. Aga suvise pööripäeva varastel tundidel leitakse Sycamore Gapis iidse roomlaste ehitatud kaitsemüüri seest noore naise luud. Surnukeha on kümme aastat peidus olnud ja Ryani ülesanne on naise minevik jupphaaval kokku panna.

Tuntud näitleja kaotab spaahotelli pesuruumis meelemärkuse ning päev hiljem leitakse toast number 327 surnud vanapaar. Kumbki intsident ei näi olevat enam kui õnnetus. Kuid hotellijuhti ja tegevdirektorit vaevavad kahtlused. Õige pea leitakse veel üks hukkunu, kes lamab soojas välibasseinis. Enam ei saa eitada, et surmad võivad olla omavahel seotud. Nacka politsei kriminaalosakonna töötaja Emma Sköld asub juhtiva inspektorina asjaolusid uurima ning avastab peagi, et see ei ole tavaline juhtum. Sofie Sarenbrant on Rootsi üks armastatumaid ja edukamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud 15 keelde ning müüdud üle 5 miljoni eksemplari. Ta pälvis Rootsi aasta krimikirjaniku auhinna nii 2019. kui ka 2020. aastal. Käesolev raamat on kriminalist Emma Sköldi menuka sarja esimene osa.

Milliseid tegusid võib õigustada Jumala nimel?
On koolivaheaeg, kui Åre lähedalt leitakse vägivallatunnustega surnukeha. Keegi ei tea, et ohvril oleks vaenlasi, ja Åre politsei on nõutu.

„Ma mäletan, et ta rääkis sageli ämblikest, keda vangistuses jälgis ...Väikestest nähtamatutest küttidest, kes halvavad oma saagi, punuvad nende ümber kookoni, nõelavad neisse mürki ja lagundavad nad.”
- - -
Kolme aasta eest sai Saga Bauer ähvardava sõnumiga postkaardi. Selles mainiti püstolit ja üheksat valget kuuli, millest üks oli määratud uurija Joona Linnale. Anonüümse saatja sõnul on Saga ainus, kes Joona päästa saab. Aeg möödus, ähvardus tuhmus. Kuni jõudis kätte see päev. 

Norrbotteni lääni väikelinnas Stenträskis kohtuvad viis teismelist tüdrukut kord kuus, et arutleda kirjanduse üle. Üks neist kaob jäljetult 1980. aasta suvel.
Nelikümmend aastat hiljem leitakse surnukeha.
2020. aasta jõulude ajal saavad Polaarjoone-nimelisse raamatuklubisse kuulunud naised esimest korda pärast kaaslase kadumist taas kokku.
Varsti selgub, et miski tüdrukute omavahelistes suhetes ajendas kellegi sellele julmale kuriteole. Küsimus on, kes ja mis ajendil tahtnuks midagi sellist korda saata.

On aasta 1834 ja väikelinn Madrid, mis üritab teda ümbritsevast müürist kaugemale laieneda, kannatab ränga kooleraepideemia all. Surmatoov haigus pole aga ainus, mis selle elanikke hirmutab: äärelinnades ilmuvad lagedale tütarlaste surnukehad, kellest keegi ei näi puudust tundvat. Kõik kuulujutud osutavad Metsalisele, olendile, keda keegi pole näinud, aga keda kõik kardavad. Kui kaob väike Clara, alustab tema õde Lucía koos ühesilmse politseiniku Donoso ja ajakirjanik Diegoga meeleheitlikke otsinguid, et tüdruk elusalt üles leida. Müsteeriumi niidistik viib kahe ristatud sauaga kuldsõrmuseni, mida kõik ihaldavad ja mille nimel on nii mõnigi valmis tapma.  Hispaania 19. sajandi olustiku ja ajalooliste sündmuste taustal rullub lahti romaan, mis on kohati šokeeriv, meeletu ja müstiline.  

Janey Markham on põnevil, et ta perel avaneb võimalus kolida ihaldusväärsele Buckingham Crescenti nime kandvale tänavale. Jõuka piirkonna elanikud ei ole aga varmad teda enda seltskonda laskma, kuni ta tutvub Tanyaga, kes Janey lahkelt oma tiiva alla võtab.
Tanyaga sõbrunedes tunneb Janey, et lõpuks õnnestub tal keeruline minevik seljataha jätta.
Aga siis muutub kõik …

Politseijaoskonda tuleb nägus vanem naisterahvas Grace Repton, kes räägib uurija Matt Ballardile, et tal on informatsiooni, mis võib ära hoida mõrva. Tema kihlatu, kurikuulus sarimõrtsukas Jeremy Reader, on naisele öelnud, et tal on jünger, kes kavatseb Readeri kohutavaid meetodeid kasutades tapma hakata. Reader mõrvas viis naist ja uurija Ballard tõi ta lõpuks kohtu ette. Reader kannab karistust kõrge turvalisusega vanglas ja väidab, et on muutunud mees, kes tahab politseid aidata. Aga kas Matt saab uskuda saritapjat või tema kummalist tulevat abikaasat? Kas hea naise armastus võib tõesti saritapjat muuta?

Sind jahitakse ja sina oled ... lõksus.
Seekord pole see mustkunst, see on mõrv.  

Pingeline põnevik uuelt kirjanikeduolt Läckberg & Fexeus – närvekõditava krimisarja esimene osa. Mõõkadega läbi torgatud kastist leitakse hukkunud naine ja politsei peab leidma vastuse küsimusele, kas tegemist on untsuläinud mustkunstitriki või eriti jõhkra mõrvaga.

 Fredrik Fröding oli alles poisike, kui pääses eluga Euroopa suurimast laevakatastroofist, kuid koos Estoniaga lähevad põhja mõlemad tema vanemad. Fredriku venna Niklase uhub laine päästeparvelt merre, ent tema surnukeha ei leita ja Fredrik loodab südamesopis, et vend ei ole hukkunud. 27 aastat hiljem näeb Fredrik Niklast ühe Stockholmi hotelli ees koos selle omanik Adam Cederiga. Fredrik asub Cederit jälitama, et nõuda temalt seletust venna saatuse kohta, kuid siis leitakse Ceder jõhkralt mõrvatuna.

Kahe päeva jooksul külastavad Maigret´d mänguasjade müüja Xavier Marton ja tema naine Gisèle. Xavier on saanud neuroloogi juures kinnitust, et ta pole hull, kuid väidab, et naine tahab teda mürgitada. Aimates, et tõde on palju keerulisem, sukeldub süümepiinades vaevlev Maigret psühhiaatriateooriatesse. Ülemuste käsu ja sõbra soovituse vastaselt uurib ta asja edasi. Hoolimata Maigret´ heast tahtest lõpeb see Vana-Kreeka saatusetragöödiat meenutav, hullumeelsusega põimunud abieludraama võika mõrvaga.

Vana-aastaõhtul on Rhys Lloydi maja külalisi täis.
Tema suvekodud Peegeljärve ääres on populaarsed ja ta on lahkesti kutsunud külarahva koos jõukate uute naabritega šampanjat jooma. Sellest tuleb unustamatu pidu.
Ent mitte kõik pole siin tähistamismeeleolus. Keskööks hulbib Rhys surnuna järve jääkülmas vees.

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.

Seal sa siis seisad. Ja näed terrassil üht meest – meest, kelle tunneksid ära une pealt. Nüüd paistab ta vanemana, aga see on igal juhul tema. Kuid see ei ole võimalik, sest ta on juba üle kahe aasta surnud olnud. Sa tead seda surmkindlalt. Sest just sina tapsid ta.

Ajalehes nimetatakse hukkunud naist „Ohver number 2117“ – ta on 2117. ohver, kes on sel aastal elu Vahemerre jätnud. Aga kolmele inimesele tähendab ta palju enamat ja naise surm vallandab sündmuste ahela, mis viib Q-osakonna väga ohtliku ja ülimalt isikliku juhtumi keskele.

Kui commissario Brunetti sündmuskohale jõuab, on tal raske taibata, miks peaks keegi tapma illegaalse sisserändaja: sellistel on ju vähe raha ja pea olematud sotsiaalsed sidemed. Nii tundubki esmapilgul mõrva ilmne põhjus olevat omavaheline arveteklaarimine. Kui aga Brunetti asub juhtumit uurima ja sukeldub talle senini tundmatusse Veneetsia põrandaalusesse maailma, avastab ta, et immigrantide kogukonnas on kaalul terved varandused...

Inglismaale Cumbriasse on siginenud sarimõrvar, kes jätab ohvritelt eemaldatud kehaosi rahvarohketesse kohtadesse, kõigi silme alla, ja igas sündmuspaigas on üks ja sama veider sõnum: #MLV6.
Asja kutsutakse uurima Washington Poe ja Tilly Bradshaw, kes esiotsa satuvad suurde segadusse.

See pidanuks olema täiuslik kokkutulek: kuus ülikoolisõpra on pärast kahtekümmet aastat jälle koos. Peoperenaine Ali elab viimaks ometi elu, millest ta on unistanud, tal on karjäär, mille üle uhkust tunda, ja imeline perekond ülikooliaegse kallimaga, kellest on saanud tema abikaasa. Aga kokkutulekuööl tuleb tema parim sõbranna lagedale sedavõrd šokeeriva süüdistusega, et mitte miski pole enam kunagi endine.

Salapärane mõrvalugu, millesse on pikitud ka veidi romantikat ja huumorit, leiab aset Inglismaal, imekaunil Northumbria rannikul asuval Lindisfarne’i saarel, mille ainus ühendus mandriga on tõusude ajal lainete alla mattuv teetamm.

Kate Marshalli detektiivibüroo saab hoo sisse, kui Kate ja tema partner Tristan palgatakse uurima kümnenditagust pealtnäha unustatud juhtumit.
Kaheteistkümne aasta eest paljastas sihikindel noor ajakirjanik Joanna Duncan poliitilise skandaali ja kadus pärast seda jäljetult. Toimik on suletud, kuid Joanna ema keeldub lahti laskmast.

Ühel talveõhtul leitakse tapetuna noor prostituut ja samal õhtul jäetakse politseijaoskonna juurde mõnekuune beebi. Kui tapetakse veel mitu prostituuti, iga järgmine mõrv verisem kui eelmine, taipavad uurija Kim Stone ja tema tiim, et esimene mõrv polnud juhus, vaid tegemist on sarimõrvariga.

Toateenija Molly Gray on maailmas ihuüksi ja harjunud olema tühine. Ta töötab luksuslikus Regency Grandi hotellis, klopib padjad kohevaks, pühib ära mustuse, tolmu ja külastajate saladused ning oskab olla nähtamatu. Ta on pelgalt toateenija – miks peaks keegi teda märkama?

„Kurjuse võrgus“ on psühholoogiline triller süngetest saladustest ja võigastest tegudest, milleni ollakse valmis nende varjamise nimel minema. Kiire tegevustikuga põnevik hoiab lugejat kuni lõpuni oma lõa otsas.

Kaks aastat tagasi kaotas Julia traagilises õnnetuses pere. Tema abikaasa uppus tütar Lilyt päästa üritades kodu lähedal jões. Aga tüdruku surnukeha jäi leidmata ja Julia usub sisimas, et Lily on endiselt elus.
Üksi ja rahahädas, avab Julia kodumaja kirjanike loomemajana. Üks esimesi külalisi on õuduskirjanik Lucas, kellele saab Lilyga juhtunu väljaselgitamine kinnismõtteks. Kuid kõigest mõni päev pärast mehe saabumist toimub majas rida kõhedaid sündmusi.

IDÜLLILIST ÅRE SUUSAKÜLA TABAB VAPUSTUS, kui vahetult enne talvehooaja algust leitakse suusatõstukite juurest noore tütarlapse poolpaljas surnukeha. Laip on läbi külmunud ja mitmed asjaolud viitavad tapmisele. 

Sa tuled laevalt maha ja politsei ootab sind. Kiti abikaasa Melia on teatanud mehe kadumisest ja üks kaasreisija nägi, kuidas sa tülitsesid Kitiga, kui te sõitsite tollelt jõuluistumiselt viimase laevaga koju. Politsei sõnul oli sul põhjust teda vihata. Teda tappa. Sa vaidled vastu. Kit on su sõber – küsige Melialt, kes seda kindlasti kinnitab. Ja kes on ikkagi too kaasreisija, kes sulle näpuga näitab? Mida nad teavad su eraelust? Tol ööl võis küll juhtuda kokkusattumusi, aga sina oled süütu, täiesti süütu! Oled ju?  

On jaanuar ja Fjällbacka on külma haardes. Üks poolpaljas tüdruk jõuab ekseldes läbi lumise metsa maanteele. Ei kusagilt ilmuv auto ei jõua õigel hetkel kõrvale pöörata…

Nüüdsama juhtumi lahendanud ja Iirimaalt naasnud psühholoogist kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab Prantsuse politseilt kutse, millest pole võimalik keelduda. Käes on Pariisi moenädal ja surema hakkab maailma kauneimaid naisi. Kaunitaride nägu rünnatakse terariistaga ja ajakirjandus tõuseb tagajalgadele.
Ühel ohvril õnnestub eluga pääseda, aga ta on nii traumeeritud, et ei saa rääkida. Olulise tunnistaja abita jäänud politsei on jõuetu.

Sandhamni saarel valitseb talv. Jõululaupäeval jõuab siia viimase laevaga hirmunud, põgenev naine. Järgmisel päeval leitakse hotelli lähedalt lumehangest tema surnukeha ning kriminaalinspektor Thomas Andreasson on sunnitud oma jõulupuhkuse katkestama.
Nüüd seisab ta silmitsi juhtumiga, kus tuleb rinda pista tuntud ja kartmatu sõjakorrespondendi, valitseva võõravihailmingu ja ebaharilikult osava mõrvariga. Thomas püüab leida neis ühist nimetajat, kuid siis avastatakse veel teinegi mõrv.

18-aastane Saamuel ajab kogemata nurja narkotehingu ja peab narkoboss Igori eest meeleheitlikult põgenema. Ta pääseb ja vastab saarestikus elava pere kuulutusele, milles otsitakse abilist nende ajukahjustusega pojale. Kui ta mereäärses majas elava kauni Raaheli ja ta poja Jonase juurde jõuab, ei lähe miski nii, nagu Saamuel plaanib. Lisaks püüab tema ema – vabausklik Pernilla – oma parima arusaama järgi poja elus vägisi korda luua.  Kriminaalinspektor Manfred Olssoni on tabanud perekondlik tragöödia. Ta uurib kaht näiliselt uimastitega seotud mõrva, kuni tema tee ristub Saamueli ja Pernillaga.  

Kui arheoloogilistel väljakaevamistel leitakse üllatuslikult hunnik inimluid, saab Black Country põllust vaneminspektor Kim Stone’i jaoks keeruline kuriteopaik.

Luid välja kaevates selgub, et hauda on maetud rohkem kui üks inimene. Ja märgid luudel viitavad kujuteldamatutele õudustele, milles on oma roll loomapüünistel ja koerahammastel.

Kui Matt Ballard politseis tööle asus, mõrvati kõrvalises ja sünges Gibbet Feni piirkonnas kolm poissi. Pärast peamise kahtlusaluse hukkumist autoavariis tapmised lakkasid, kuid Matt ei olnud veendunud, et tegu oli õige mõrvariga.

Enam kui 25 aastat hiljem saab Matt märgistamata ümbrikus foto, mis on tehtud just Gibbet Feni kuriteopaigas, vahetult enne mõrva toimumist. Seejärel hakkab saabuma veel vanade mõrvadega fotosid ning ka intiimseid pilte Matti salajasest eraelust…

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.
Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

SA VÕID PÄÄSTA SADU ELUSID. VÕI SIIS SELLE ÜHE, MIS ON SULLE KÕIGE TÄHTSAM.

Lennusaatja Mina püüab keskenduda reisijatele, mitte raske iseloomuga viieaastasele tütrele, kes koju maha jäi – ega ka oma abielu raputavatele probleemidele. Ent peagi pärast õhkutõusu saab Mina kirjakese, mis toob talle judinad ihule. Keegi tahab teha nii, et lennuk ei jõuaks sihtkohta.

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Sa arvasid, et ta on loodud sind abistama. Sa eksisid ... Ta on su majas. Ta korraldab su elu. Ja nüüd röövib ta sinult kõik.  

„Electra, pane tuled põlema.“ „Electra?“ „Ma tean, mida sa oled teinud.“

 Digimaailma õudusi lahkav psühholoogiline põnevik „Külmakaksikute“ autorilt.

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.

Ta teeb kõik, et meest kinni hoida, on valmis isegi tapma. Lõppude lõpuks – ta on seda ometi varemgi teinud …
Saladuste ja valede puntrasse mässitud üksteisele võõrad inimesed jõuavad peagi arusaamisele, et neil on rohkem ühist, kui nad oleks osanud eales aimata. Pärast seda, kui ootamatu traagiline sündmus nad kokku viib, muutuvad nende elud pöördumatult.

Mis saab siis, kui selgub, et inimene, keda arvasid läbi ja lõhki tundvat, on tegelikkuses keegi, kes ei saaks olla võõram?

Ema. Kangelane. Valetaja. Tapja.

Verdtarretav vägivallategu …
Sekundi murdosa jooksul võib elu pöördumatult muutuda. Andrea Oliveri elu pöördeline sekund jõuab kätte siis, kui kodukoha kaubanduskeskuses pannakse toime tapatalgud.

Vaikne Rootsi kuurort Fjällbacka on näinud mitmeid tragöödiaid, kuid midagi nii hirmsat pole siin varem aset leidnud: kalur leiab võrgust väikese tüdruku surnukeha ja lahkamisel selgub, et tegu polnudki õnnetusjuhtumiga…

Kirjanik Erica Falck pöördub pärast vanemate ootamatut surma tagasi lapsepõlvekoju Rootsi läänerannikul, väikeses Fjällbacka asulas. Kui tema lapsepõlvesõber Alex Wijkner leitakse tapetuna jääkülmast veest, tiritakse Erica pettuste, valede ja saladuste võrku.

Reka kastis lamades püüab Jenny meenutada, mida röövi üle elanud naised on hiljem rääkinud. Kas ta peaks vastu hakkama või tasuks üritada sõbralikke suhteid luua? Läbi suule kleebitud teibi pole mõtet karjuda, keegi peale autojuhi ei kuuleks teda nagunii. Ta peab olema vait: parem on, kui mees ei tea, et ta on teadvusel.

Commissario Brunetti ega ka tema naine Paola ei ole kunagi tundnud erilist sümpaatiat Itaalia relvajõudude vastu. Kui Veneetsia elitaarsest sõjaväeakadeemiast leitakse poodud kadeti surnukeha, valdavad Brunettit segased tunded: ühelt poolt kahetsus ja kurbus tema enda poja vanuse noormehe surma pärast ning teiselt poolt põlgus ja ärritus poisi õpetajate ning kaasõpilaste upsakuse ja ülbuse pärast.

Vic ja Melinda Van Alleni abielu hoiab koos kokkulepe, mille järgi võib naine pidada armukesi, kui ta ei hülga perekonda. Lõpuks ei suuda Vic siiski oma armukadedust ohjata ning üritab naist väljamõeldud mõrvaloo abil tagasi võita. Paraku saab väljamõeldis tegelikkuseks.
Raamatu põhjal valmis 2020. aastal film, mis ootab oma linastumist kinodes.

Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat.

Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Itaaliast saabunud Hans Christian Andersen kogeb oma elus tõelist madalseisu: taskud on rahast tühjad, arvustajad on ta viimased teosed pihuks ja põrmuks teinud ning kuulsusest unistav kirjanik on kaotanud igasuguse eneseusu. Tõetruu pildi toonasest ajastust ja Andersenist muudab värvikaks fiktsiooniks rida mõrvu, milles Anderseni süüdistatakse ja millest ta ammutab hiljem inspiratsiooni oma muinasjuttude kirjutamiseks.

Populaarse krimikirjaniku naine mõrvatakse, jäljendades tema raamatus kirjeldatud tapmist. Vallandub kummaliste mõrvade laine, mis jahmatab ka paljunäinud uurijaid.