Krimi

Jussi Adler-Olseni Q-osakonna krimisarja 9. raamat jahib sarimõrvarit koroonapiirangute ajal.
 
Kui südantlõhestav enesetapp toob päevavalgele vana, peaaegu unustuse hõlma vajunud juhtumi, paljastub kummaline laitmatult ajastatud surmajuhtumite jada, mida on seni peetud õnnetusteks või enesetappudeks.
Seistes silmitsi oma seni kõige raskema juhtumiga, mille uurimist takistavad COVID-19 piirangud ja isiklikud probleemid, tuleb Q-osakonnal leida süüdlane enne järgmise mõrva sooritamist, sest mõrvar ei ole oma tööd veel kaugeltki lõpetanud.
 

Kui kaugele oled nõus minema, et varjata oma kõige tumedamaid saladusi?
Kui teismeline Sadie Winters kooli katuselt alla hüppab, peetakse seda enesetapuks – probleemse tüdruku viimaseks, muserdavaks teoks. Kuid siis leitakse samast koolist surev poiss ning uurija Kim Stone’ile saab selgeks, et need ei ole lihtsalt traagilised õnnetusjuhtumid.
Kim hakkab koos oma meeskonnaga sünget saladuste võrku lahti harutama. Selle käigus selgub, et ühel õpetajatest võib olla võti, mille abil tõeni jõuda. Kuid enne, kui ta rääkida jõuab, leitakse ta surnult.

Kui nelja-aastane Linnea Fjällbacka lähedal asuvast talust kaob, ärkavad ellu traagilised mälestused: kolmkümmend aastat varem kadus täpselt samast talust  väike tüdruk, kes leiti hiljem mõrvatuna. Tookord süüdistati tema röövimises ja tapmises kahte 13-aastast tüdrukut. Kohus mõistis nad süüdi, kuid vanuse tõttu pääsesid nad vanglakaristusest. Üks neist on pärast seda elanud Fjällbackas vaikset elu, teine naasis äsja esimest korda pärast juhtunut Fjällbackasse, nüüd kuulsa näitlejana, kes kehastab ümbruskonnas filmitavas filmis Ingrid Bergmani. 

Seersant Washington Poe võitleb parasjagu kohtus selle eest, et teda ta armastatud lamburihütist välja ei tõstetaks, kui saabub kutse Carlisle’i nurgatagusesse lõbumajja, kus üks mees on pesapallikurikaga surnuks pekstud. Poe on segaduses – tema jahib sarimõrvareid, siin aga paistab sulaselge, et mõrva on toime pannud sutenöör. Kuid isikud, kes end paljastada ei soovi, nõuavad isiklikult just Poe’d juhtumit uurima.
Kui Poe ja sotsiaalselt saamatu programmeerija Tilly asjasse süvenevad, seisavad nad silmitsi kummalise vastuoluga: kuigi ohvrit on prestiižse ametiposti jaoks hoolega kontrollitud, ei ole tema tausta võimalik tõestada. Miks on mõrvapaika jäetud kujuke? Ja miks otsustas üks uurimisrühma liige selle ära varastada? Ja kuidas on mõrv seotud kolm aastat tagasi toimunud meisterliku panka sissemurdmisega, mille käigus midagi ei varastatud …

Tuntud tööstusmagnaat Eliel Zetterborg leitakse jõhkralt tapetuna oma Helsingi kesklinna kodust. Sissemurdmisest ei ole jälgegi ja ainsaks juhtlõngaks on raamatukogutoa lauale kuhjatud pusletükid. Zetterborgi juhitud ettevõte on kõigest mõne päeva eest teatanud tuhandeid töötajaid puudutavast koondamisest.

Jessica Niemi Helsingi politsei raskete kuritegude üksusest on otsustanud end mõneks ajaks töölt vabaks võtta, et uurida omal käel kummalist surmajuhtumit, mis näib olevat mingil müstilisel moel seotud tema endaga. Aga kui Zetterborgi mõrvaga seoses tuleb päevavalgele üha uusi koletuslikke üksikasju, ei suuda ta eemale jääda ja naaseb tööpostile.

Amelie on raskuste kiuste elus alati hakkama saanud: ta jäi varakult orvuks, kaotades lapsena ema ja hiljem isa, ning tuli toime alaealisena ihuüksinda Londonis elades. Ta on oma eluga järje peale jõudmas, kui ta kistakse glamuurse elustiili pöörisesse ning ta abiellub karismaatilise miljardäri Ned Hawthorpe’iga.
Ent ühel päeval vangistatakse ta kottpimedasse ruumi. Ameliel pole aimugi, kus ta on või miks on ta siia toodud. Kes on ta salapärased vangistajad? Ja miks tunneb ta end peagi siin, pimedas ja üksinda, turvalisemalt, kui ta tundis end oma abikaasa Nedi seltsis?

Komissar Maigret kutsutakse uurima Antwerpeni teemandikaupmehe salapärast mõrva. Kuigi peamise kahtlusaluse Carl Anderseni ülekuulamine kestab kaheksateist tundi, kinnitab too järjekindlalt oma süütust. Miks siis leiti tema garaažist teemandikaupmehe surnukeha?

Peainspektor Ryan usub, et on oma rahutu mineviku seljataha jätnud. Aga suvise pööripäeva varastel tundidel leitakse Sycamore Gapis iidse roomlaste ehitatud kaitsemüüri seest noore naise luud. Surnukeha on kümme aastat peidus olnud ja Ryani ülesanne on naise minevik jupphaaval kokku panna.

Tuntud näitleja kaotab spaahotelli pesuruumis meelemärkuse ning päev hiljem leitakse toast number 327 surnud vanapaar. Kumbki intsident ei näi olevat enam kui õnnetus. Kuid hotellijuhti ja tegevdirektorit vaevavad kahtlused. Õige pea leitakse veel üks hukkunu, kes lamab soojas välibasseinis. Enam ei saa eitada, et surmad võivad olla omavahel seotud. Nacka politsei kriminaalosakonna töötaja Emma Sköld asub juhtiva inspektorina asjaolusid uurima ning avastab peagi, et see ei ole tavaline juhtum. Sofie Sarenbrant on Rootsi üks armastatumaid ja edukamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud 15 keelde ning müüdud üle 5 miljoni eksemplari. Ta pälvis Rootsi aasta krimikirjaniku auhinna nii 2019. kui ka 2020. aastal. Käesolev raamat on kriminalist Emma Sköldi menuka sarja esimene osa.

Milliseid tegusid võib õigustada Jumala nimel?
On koolivaheaeg, kui Åre lähedalt leitakse vägivallatunnustega surnukeha. Keegi ei tea, et ohvril oleks vaenlasi, ja Åre politsei on nõutu.

„Ma mäletan, et ta rääkis sageli ämblikest, keda vangistuses jälgis ...Väikestest nähtamatutest küttidest, kes halvavad oma saagi, punuvad nende ümber kookoni, nõelavad neisse mürki ja lagundavad nad.”
- - -
Kolme aasta eest sai Saga Bauer ähvardava sõnumiga postkaardi. Selles mainiti püstolit ja üheksat valget kuuli, millest üks oli määratud uurija Joona Linnale. Anonüümse saatja sõnul on Saga ainus, kes Joona päästa saab. Aeg möödus, ähvardus tuhmus. Kuni jõudis kätte see päev. 

Norrbotteni lääni väikelinnas Stenträskis kohtuvad viis teismelist tüdrukut kord kuus, et arutleda kirjanduse üle. Üks neist kaob jäljetult 1980. aasta suvel.
Nelikümmend aastat hiljem leitakse surnukeha.
2020. aasta jõulude ajal saavad Polaarjoone-nimelisse raamatuklubisse kuulunud naised esimest korda pärast kaaslase kadumist taas kokku.
Varsti selgub, et miski tüdrukute omavahelistes suhetes ajendas kellegi sellele julmale kuriteole. Küsimus on, kes ja mis ajendil tahtnuks midagi sellist korda saata.

On aasta 1834 ja väikelinn Madrid, mis üritab teda ümbritsevast müürist kaugemale laieneda, kannatab ränga kooleraepideemia all. Surmatoov haigus pole aga ainus, mis selle elanikke hirmutab: äärelinnades ilmuvad lagedale tütarlaste surnukehad, kellest keegi ei näi puudust tundvat. Kõik kuulujutud osutavad Metsalisele, olendile, keda keegi pole näinud, aga keda kõik kardavad. Kui kaob väike Clara, alustab tema õde Lucía koos ühesilmse politseiniku Donoso ja ajakirjanik Diegoga meeleheitlikke otsinguid, et tüdruk elusalt üles leida. Müsteeriumi niidistik viib kahe ristatud sauaga kuldsõrmuseni, mida kõik ihaldavad ja mille nimel on nii mõnigi valmis tapma.  Hispaania 19. sajandi olustiku ja ajalooliste sündmuste taustal rullub lahti romaan, mis on kohati šokeeriv, meeletu ja müstiline.  

Janey Markham on põnevil, et ta perel avaneb võimalus kolida ihaldusväärsele Buckingham Crescenti nime kandvale tänavale. Jõuka piirkonna elanikud ei ole aga varmad teda enda seltskonda laskma, kuni ta tutvub Tanyaga, kes Janey lahkelt oma tiiva alla võtab.
Tanyaga sõbrunedes tunneb Janey, et lõpuks õnnestub tal keeruline minevik seljataha jätta.
Aga siis muutub kõik …

Politseijaoskonda tuleb nägus vanem naisterahvas Grace Repton, kes räägib uurija Matt Ballardile, et tal on informatsiooni, mis võib ära hoida mõrva. Tema kihlatu, kurikuulus sarimõrtsukas Jeremy Reader, on naisele öelnud, et tal on jünger, kes kavatseb Readeri kohutavaid meetodeid kasutades tapma hakata. Reader mõrvas viis naist ja uurija Ballard tõi ta lõpuks kohtu ette. Reader kannab karistust kõrge turvalisusega vanglas ja väidab, et on muutunud mees, kes tahab politseid aidata. Aga kas Matt saab uskuda saritapjat või tema kummalist tulevat abikaasat? Kas hea naise armastus võib tõesti saritapjat muuta?

Sind jahitakse ja sina oled ... lõksus.
Seekord pole see mustkunst, see on mõrv.  

Pingeline põnevik uuelt kirjanikeduolt Läckberg & Fexeus – närvekõditava krimisarja esimene osa. Mõõkadega läbi torgatud kastist leitakse hukkunud naine ja politsei peab leidma vastuse küsimusele, kas tegemist on untsuläinud mustkunstitriki või eriti jõhkra mõrvaga.

 Fredrik Fröding oli alles poisike, kui pääses eluga Euroopa suurimast laevakatastroofist, kuid koos Estoniaga lähevad põhja mõlemad tema vanemad. Fredriku venna Niklase uhub laine päästeparvelt merre, ent tema surnukeha ei leita ja Fredrik loodab südamesopis, et vend ei ole hukkunud. 27 aastat hiljem näeb Fredrik Niklast ühe Stockholmi hotelli ees koos selle omanik Adam Cederiga. Fredrik asub Cederit jälitama, et nõuda temalt seletust venna saatuse kohta, kuid siis leitakse Ceder jõhkralt mõrvatuna.

Kahe päeva jooksul külastavad Maigret´d mänguasjade müüja Xavier Marton ja tema naine Gisèle. Xavier on saanud neuroloogi juures kinnitust, et ta pole hull, kuid väidab, et naine tahab teda mürgitada. Aimates, et tõde on palju keerulisem, sukeldub süümepiinades vaevlev Maigret psühhiaatriateooriatesse. Ülemuste käsu ja sõbra soovituse vastaselt uurib ta asja edasi. Hoolimata Maigret´ heast tahtest lõpeb see Vana-Kreeka saatusetragöödiat meenutav, hullumeelsusega põimunud abieludraama võika mõrvaga.

Vana-aastaõhtul on Rhys Lloydi maja külalisi täis.
Tema suvekodud Peegeljärve ääres on populaarsed ja ta on lahkesti kutsunud külarahva koos jõukate uute naabritega šampanjat jooma. Sellest tuleb unustamatu pidu.
Ent mitte kõik pole siin tähistamismeeleolus. Keskööks hulbib Rhys surnuna järve jääkülmas vees.

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

Uurija Charlie Lager maadleb omaenda deemonitega, kui ta kutsutakse Karlstadi, kus on kadunud üheksakuune tüdruk. Lapse vanemad on šokis ja meedia pasundab väsimatult tulututest otsingutest. Kui paljulubavad juhtlõngad ummikusse jooksevad, hakkab Charliele tunduma, et keegi varjab väikese Beatrice’i kohta tõde. Iga mööduva tunniga muutub imiku leidmine elusana üha ebatõenäolisemaks ning Charlie on sunnitud endast ja ümbritsevatest inimestest maksimumi nõudma…

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.

Seal sa siis seisad. Ja näed terrassil üht meest – meest, kelle tunneksid ära une pealt. Nüüd paistab ta vanemana, aga see on igal juhul tema. Kuid see ei ole võimalik, sest ta on juba üle kahe aasta surnud olnud. Sa tead seda surmkindlalt. Sest just sina tapsid ta.

Ajalehes nimetatakse hukkunud naist „Ohver number 2117“ – ta on 2117. ohver, kes on sel aastal elu Vahemerre jätnud. Aga kolmele inimesele tähendab ta palju enamat ja naise surm vallandab sündmuste ahela, mis viib Q-osakonna väga ohtliku ja ülimalt isikliku juhtumi keskele.