Kõik raamatud

1944. aasta sügis. Eesti Laskurkorpuse patrullile satub kätte põgeneva endise SS-lase päevik. Selle autoriks osutub aga eestlane, kes on täpselt kirja pannud, kuidas kulges elu kodumaal pärast sakslaste saabumist 1941. aasta suvel.

Üks poiss...
Kaks lohet...
Maailm täis uusi seiklusi...

Pimedus katab maa… Kurjus valitseb… Kättemaksu aeg on käes.

Veri täidab mu suu. Tuli lõõmab mu soontes. Ma surun huilge
alla. Hõbedane nuga välgatab – valik on minu.
Ma olen elu või surm. Ma olen lunastus või häving. Ingel või
deemon.

Sionism kui liikumine on oma eksisteerimisaja jooksul tekitanud nii tulist poolehoidu kui ka sama tormilist hukkamõistu, vähem ükskõikset suhtumist. Pooldajate jaoks tähistab nimetus demokraatlikku ja progressiivset rahvuslikku vabastusliikumist, mis on rõhutud ja kodumaata inimestele andnud kodumaa, vabaduse ja turvatunde.

Jonathan Stroudi „Oru kangelased“ on eepiline, ootamatute pöörete, salakavalate vaenlaste ja väikese, kuid unustamatu kangelasega seiklus. J. Stroud on kirjutanud mitmeid raamatud, eesti keeles on ilmunud tema üle maailma väga menukas „Baritmaeuse triloogia“.

Charles on Pariisis elav keskealine meesterahvas, kelle elu paistab pealtnäha ideaalne. Tal on hea töökoht, ta elab koos suurepärase pariisitari ja toreda teismelise tütrega. Charles on alati eneseküsitlemisest ja -analüüsimisest hoidunud, keskendudes sisekõne vältimiseks täielikult tööle. Kuni päevani, mil tema ette satub kolmest sõnast koosnev kiri.

Sarja esimeses osas saab Kärppä ülesande otsida Eesti päritolu naist. Pealtnäha kasulik teenistus lööb aga Kärppä tavaelu pea peale ning endalegi üllatuseks avastab mees end hoopis keset rahvusvahelist narkoäri.

Carolijn Visseri raamatus kohtume naistega, keda elu on sünnimaalt kaugele viinud. Ehk mäletate veel Miss Concordiat Sigrid Xin Wangi, seni vist ainsat hiinlannat meie iludusvõistluste ajaloost?

Sa ei näe neid? Küll aga tunned kogu aeg, oma nahal, kuidas nad sinust toituvad. See on raamat Eesti valitsejatest, viimase 70 aasta elu peremeestest. Mitte näilistest, vaid tegelikest. Poliitika ja äri niiditõmbajatest.

Me kõik oleme kuueteist-seitsmeteistaastased – kuid seda õigupoolest teadmata; see on ainuke vanus, mida oskame ette kujutada: vaevu tunneme minevikku. Me oleme ütlemata normaalsed, midagi muud peale normaalsuse plaan ju ette ei näegi, selle kalduvuse oleme verega pärinud.

Saladusi, mida Rockefelleri kirjad valvavad, ihaldavad meeletult kunagised vägevad nefilimid, kes ei peatu millegi ees, et alustada sõda ja hävitada inimkonna headus ning allutada inimsugu endale. Peaaegu inimtsivilisatsiooni algusest alates on need erakordselt pikad, heledapäised olendid tähelepandamatult liikunud kogu maailma troonide varjus ning vargsi jälitanud ingliteadlaste – angeloloogide – sugupõlvi, kes on pühendanud oma elu nende takistamisele.

Jubedusttekitav, ennastunustavalt põnev ja õõvastavalt kaasahaarav „Pööripäev“, „Neeljate“ sarja teine raamat, ei lase sind enda haardest enne, kui lõpp on käes.

Esimene, arglik, kirglik, meeletu, romantiline, joovastav, täiuslik... – armastusel on erinevaid varjundeid sama külluslikult nagu allikas veepiisku. Kas julged ennast avada, kas söandad juua armastuse allikast? Kui jah, siis on Sinu süda igavesti noor.

„Ameerika – kontrastide maa. Minu jaoks. See tähendas täiuslikku toiduretke, avastamaks erinevaid paiku, toiduaineid, söömiskultuuri ja –traditsioone. Tahtsin jõuda suurepärase Ameerika toidu põhiolemuseni, pääseda mööda rämpstoidust ja hiigelportsudest.

12-aastase Marteni vanaema sureb ära. Eks ta oli ka juba vana inimene. Nii et selles mõttes asjade tavapärane käik. Aga tavapärane pole hoopiski see, et vanaema vaim hakkab võtab Marteniga ühendust ja hoiatab lähitulevikus juhtuvate sündmuste eest.

“See on sünge ja tontlik lugu iidsest võitlusest elavate ja surnute vahel ning keskpunktis seisavad kaks õde. See on gootilik, möödanikuhõnguline ja viimase leheküljeni kaasahaarav!” - Tamora Pierce

Kõigil selles raamatus kirjeldatud tegevustel on üks põhiline eesmärk: tuua meie meel tagasi keha juurde, et me muutuksime tõeliselt kohalviibivateks ja täielikult elusolevateks, et kõik juhtuks teadlikkuse valguses. Selle raamatu harjutused on iseenesest väga lihtsad.

Avaldatud esmakordselt aastal 1970, üheksa aastat peale Ernest Hemingway surma, on "Saared hoovuses" lugu kunstnikust ja seiklejast, mehest, kes sarnaneb vägagi Hemingway endaga.

Jamie Oliver hakkas süüa tegema vanemate pubis „The Cricketers”, mis asus Claveringis Essexis, kui ta oli 8-aastane. Sestsaati on ta töötanud koos mitme maailma parima kokaga. Ta peab üht Londoni edukaimat restorani „Fifteen” ning juhib telesarja „Jamie’ köök”. Tänu telesarjadele ja ohtrate fotodega illustreeritud kaunitele kokaraamatutele on Jamie kuulus kogu maailmas.

Kõik teavad Simoni kassi! YouTube’is on Simoni kassi joonisfilme vaadatud miljoneid kordi. Simoni kassi esimene raamat „Simoni kass. Päris oma raamatus“ oli ülimenukas nii Eestis kui ka kogu maailmas.

Fantastiline, uudne, mõtlemapanev ja võimas romaan. “Keha” kaanel peaks olema hoiatus: see haarab su oma kütkeisse, sunnib sind lugema varajaste hommikutundideni, sunnib sind sügavalt, painavalt mõtlema ka pärast viimast sõna. Stephenie Meyer kujutab tegelasi ja arendab sündmustikku tõelise meistrina, mõjudes nagu segu Stephen Kingist ja Isaac Asimovist.

Hans Jakob Christoffel von Grimmelshauseni (u. 1621–1676) romaan „Saksa Simplicissimuse seiklused“ ilmus 1668. aastal ja on üks väheseid teoseid saksa barokk-kirjandusest, mis on jäänud huviga loetavaks tänapäevani – esimene saksa romaan tänapäevases tähenduses. Selle kangelane on lihtsameelne „mees metsast“, kes teeb läbi elu kirevad tõusud ja langused, et lõpuks pärast kõiki pettumusi erakuks hakata.

Kapten Lembit Uustulnd on kirjutanud raamatu oma kolleegist ja sõbrast, legendaarsest kaugsõidukaptenist Ülo Kollost, mida ei saa aga nimetada lihtsalt elulooraamatuks. Kaks merekaru, kes on merd kündnud juba aastakümneid, istuvad maha ja ajavad juttu, meenutavad reise, laevu, inimesi.

“Hundipäikese aeg. Hullud on hundid ja hullud on hagijad” puhub lõpusarve TAMUR KUSNETSI kirjutatu kohaselt nii Kimbrungide kui ka Wulfingide vaenutsemise loole, milles kõik teod – olgu need head või halvad – ületavad tavalisuse määra.

REIS MAAILMA LÕPPU
NARNIA… kus lohe on ärganud…
kus tähed kõnnivad maa peal…
kus kõik on võimalik.