Hõbevaramu

„Põhjavalgus” on Raimond Kaugveri seni ilmumata esikromaan, mille autor kirjutas Vorkuta vangilaagrites viibides. Nüüd on see esmakordselt lugejate ees: 60 aastat pärast käsikirja lõpetamist, 18 aastat pärast kirjaniku surma.

1944. aasta sügis. Eesti Laskurkorpuse patrullile satub kätte põgeneva endise SS-lase päevik. Selle autoriks osutub aga eestlane, kes on täpselt kirja pannud, kuidas kulges elu kodumaal pärast sakslaste saabumist 1941. aasta suvel.

Regina tunneb end juba lootusetu vanatüdrukuna. Linnaelu esialgne sära ja põnevus on muutumas rutiiniks, sõbrannade võrgustik kisub tüütuks pseudoperekonnaks. Pärandusega saadud maja alevis paneb Regina valikuvõimaluse ette: kas teha julge otsus ja jätta oma senine elu või jätkata vanaviisi.

„Näkimadalate” jätkuna kavandatud, kuid iseseisvaks teoseks kujunenud romaani keskne tegelane kammerhärra parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oli kõrgaadlik, tark ja õppinud mees, osav, ehkki riukaline ärimees.

August Mälgu rannatriloogia lõpetab romaan „Hea sadam”. Tegevustik viib lugeja rannakülla, kus inimeste tööd ja toimetused käivad ikka mere rütmis.

„Rannamännid” on põnev näide amatöörkirjaniku – oli ju Arno Kasemaa põhiamet hoopis õpetaja – loodud nn olmeromaanist, mis kriitikast hoolimata sai rahva poolt väga sooja vastuvõtu osaliseks.

„„Lapsepõlvest Malleta” on hilispubeka karm ja halastuseta enesevaatlus. Romaani tegevus toimub 1970-ndate aastate lõpus Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva sillaehitajate rühmas, nõnda on teos esimene nn malevaromaan eesti kirjanduses.

Armastatud kirjaniku Lilli Prometi (1922–2007) üks kuulsaimaid teoseid „Primavera” (1971) kujutab enesest armastusromaani, mille sisuks on Itaalia-reis. Aeg jookseb läbi mineviku ja oleviku ning läbi inimeste silmade ja südamete, tegevust juhib fataalsus.

„Taeva palge all” on August Mälgu rannatriloogia teine romaan. See ilmus 1937. aastal ja nagu triloogia esimene raamat „Õitsev meri”, sai seegi kiirelt sooja vastuvõtu osaliseks. Romaani tegevustik viib lugeja taas Saaremaa kalurikülla, sedapuhku Sõrve poolsaarele.

Armastatud kirjaniku Herman Sergo tippteoseks nimetatud romaan „Näkimadalad” käsitleb Hiiumaa rootslaste elu ja saatust 18. sajandil. Eesti minekuga Vene impeeriumi koosseisu püüab aadel ka eestirootslased pärisorjastada, millega aga viimased ei lepi ning hakkavad oma õigust taga ajama.

Direktori asetäitja Villem Alavain on jõudnud oma 40. sünnipäevani. Pidu on läbi, külalised lahkunud, küünlad kustumas ja Villem mõtleb tagasi neile neljakümnele aastale - küünal haaval.

Romaani „Pommeri aed” tegevustik toimub 19. sajandi lõpul, venestusajal ühes väikeses ja vaeses Eesti vallas. Peategelane Jaan Pommer, kooliõpetaja, peab võitlust vaimupimeduse ja viina laastamistöö vastu ning samas oma töökoha ning laste eest.

Tegemist on eesti kirjanduse ainulaadse road-movie'liku romaaniga, mis jahmatab oma julguse ja vaimukuse, satiiri ja uuenduslikkusega, eriti kui pidada silmas tollaseid olusid ja kirjutamistingimusi — autor viibis nimelt sel ajal nii KGB eeluurimisvanglas kui ka hullumajas.

„Rohtaed” on südamlikult irooniline sissevaade kroonugümnaasiumi, alama rahva algkooli, tütarlaste eragümnaasiumi ja kommertsgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate pere- ja kooliellu. Rohtaed on ju kooliski: noor sirguv põlvkond oma igaveste eneseleidmiste keerukustega.

„Õige mehe koda” on ühe inimese teekonna – Jakob Kadariku elutee – lugu. See on vaese ja vanemateta poisi, teise põlve linlase kaubamaja omanikuks saamise lugu.

„Tuli ja raud” on ühe inimese teekonna – Jüri Sääveli elutee – lugu. See on esimese põlve linlase ja esimese põlve töölise, mehe ja töömehe, peretoitja ja abikaasa, isa ja vanaisa argine lugu.

Romaani peategelaseks on muhulaste viimase vanema Villimeele poeg, laevavanem Vihavald, Hiiumaa hõimu põhi, kelle juhtimisel asub salkkond noori Saare- ja Muhumaa mehi endale uut elukohta otsima ning leiavad selle Soomest.

Romaani peategelaseks on rannaküla noormees Ekke Moor, kelle hingesugulaseks ja eelkäiaks on peetud autori varasemat tegelaskuju Toomas Nipernaadit. Ekke püsimatu iseloom ja soov ennast leida viib ta kodust ära maailma avastama.

A.H.Tammsaare romaan ilmus esmakordselt 1935. aastal ja pälvis kohe elavat vastukaja. Vaikiva ajastu normidest kõrvale kaldudes, kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos.