Krimi

Faye eksabikaasa on surnud, kuid tema isa on endiselt vanglast jooksus ja ähvardab temalt elu võtta. Mees, kes peaks olema tema suurim kindlus ja tugi, on tema suurim hirm. Ja isa ei ohusta üksnes teda: Faye peab kaitsma ka oma lähedasi ja elutööd, kosmeetikafirmat Revenge.

Pildiraamija Gaston Meurant‘i süüdistatakse lapse ja oma tädi mõrvas. Juhtumit uuriv komissar Maigret kahtleb, kas pehmeloomuline mees ikka on tegelik tapja. Järgneva kohtuprotsessi käigus selguvad šokeerivad asjaolud ning nii Maigret kui kohtualune on sunnitud tegema ebaharilikke valikuid.

Õnnitluslaul katkeb niipea, kui sünnipäevalapse toa uks avatakse. Voodi on tühi ja aken praokil. Kutsutakse politsei ja alustatakse otsinguid. Eksnaise, isa ja võõrasema vahel valitsev vaen muutub järjest pinevamaks. Igaühele neist kolmest oleks kasulik 7-aastane Samuel jalust ära saada. Peagi ilmneb seegi, et nende lahkhelid on lahendamatud.

Puhkusereisilt naastes avastavad Iris ja Gabriel, et Laure, üks nende parimaid sõpru, on end nende kodus sisse seadnud. Laure paneb abielupaari külalislahkuse proovile, sest paistab, et tal pole vähimatki kavatsust lahkuda. Vastupidi, naine tunneb end sõprade majas aina kodusemalt ja kompab piire: magab Irise ja Gabrieli voodis, kannab sõbranna riideid ja korraldab köögikapid ringi.

Telefonikõne meeleheitel lapsepõlvesõbrannalt Katjalt sunnib Vegat naasma väikesesse Silverbro külla, kust ta kümne aasta eest lahkus. Lapsepõlves olid tüdrukud lahutamatud: Katja oma katkise lapsepõlve ja Vega surnud emast jäänud tühimikuga, kuid siis viis üks sünge sündmus tüdrukute teed lahku. Kui aga Vega Silverbrosse jõuab, on Katja jäljetult kadunud.

Washington Poe’l on üks lugu jutustada. Ja ta soovib, et sa kuulaksid. Sa saad teada, et alguses on röövlinnud. Varesed. Palju vareseid. Piisavalt, et mõrva sooritada …
Poe räägib mehest, kes seoti puu külge ja loobiti kividega surnuks; mehest, kes oli tätoveerinud oma kehale nii arusaamatu koodi, et isegi andekas analüütik Tilly Bradhaw pidi selle murdmiseks vaeva nägema. Ja lõpetuseks räägib ta halastustoolist ning sellest, miks inimesed on valmis end pigem ära tapma kui sellest rääkima.

Maggie on leinast murtud ja teda vaevavad küsimused. Will ei saanud end tappa – tal oli nii palju, mille nimel elada. Kui Maggie mõistatuse tükke kokku hakkab panema, avastab ta, et Willi surm on seotud kellegagi tema minevikust. Kellegagi, kes on ta saarel sihikule võtnud ja valmis tegema mida iganes, et Maggie vaikima sundida.

See on jutustus mõrvast. Aga võib-olla pole see päris tõsi. Sest oma olemuselt on see armastuslugu, kas pole?
„Raev“ on meisterliku tempoga põnevusromaan eraklikust endisest filmitähest, kelle spontaanselt korraldatud reis Kreeka erasaarele lõpeb mõrvaga.

Stenträski lähedal soos tõuseb jaanipäevapidustuste ajal pinnale surnukeha. Arvatakse, et tegemist on Wiking Stormbergi uppunud abikaasaga, kes on lõpuks üles leitud. Kuid ilmsetel põhjustel teab Wiking, et asi pole nii. Soost leitud inimene osutub hoopis meheks, kelle surma asjaolude uurimisel põimuvad sajandi seifirööv, inimsuhted ja -saatused läbi aastakümnete ning Vene salaluure kulissidetagune niiditõmbamine.

Kriminaalpsühholoog Benedict Prince’i jaoks võiks Anna O äratamine olla murranguline. Uneeksperdina teab ta kõike inimteadvuse pimedaimatest soppidest, saladustest, mis varjul alateadvuses, ning tema näib olevat viimane lootus kurikuulsa „Uinuva kaunitari“ juhtumi lahendamiseks ja Anna äratamiseks, et tõde saaks lõpuks ilmsiks.
Asudes patsienti ravima, uurib ta Anna unenägusid ja mälestusi ning käib kohas, kust surnukehad leiti.

2023. aasta Rootsi parima kriminaalromaani nominent!
Kui hotellisviidist leitakse jõhkralt tapetud surnukeha, asuvad Daniel ja Hanna juhtunut uurima. Välja kooruvad hämarad minevikusündmused, mis on mõjutanud ka teiste elu peale Charlotte Wretlindi.

Hotelli koridorides keerlevad kuulujutud ja kahtlused ning peagi selgub, et kullasära all on varjul kõnts. Molly taipab, et võti mõistatuse lahtimuukimiseks on ainult temal. Kuid see tähendab, et tal tuleb mõtetes minna tagasi minevikku, meenutada vanaema ja kõike muud, mida ta on väga pikka aega hoidnud sügaval mälusoppides.

Kui komissar Brunetti keset ööd haiglasse vigastatud lastearsti juurde kutsutakse, leiab ta eest rohkem küsimusi kui vastuseid. Doktori korterisse sisenes öösel kolm karabinjeeri, kes tungisid talle kallale ja viisid kaasa tema pooleteistaastase lapsendatud poja.

Viis aastat pärast seda saatuslikku päeva, tüdruku kaheksandal sünnipäeval, saabub Kiera vanematele jahmatav videokassett: kaheksa-aastane Kiera, elus ja terve, mängib tundmatus magamistoas. Juhtumit aastaid uurinud ajakirjanik Miren Triggs rõõmustab, et lõpuks on olemas juhtlõng. Kuid midagi ei lahene ja kassette saadetakse aastate jooksul veel. Seitse aastat pärast esimest jõuab vanemateni märgilise sisuga salvestis: sama magamistuba, aga Kierat seal enam pole.

1990. aastal leiab Wiking Stormberg oma abikaasa Helena kirja. Naine on läinud murakaid korjama. Nende vastsündinud tütar Elin on emaga kaasas, poeg Markus aga vanaema juures. Õhtuks pole Helena koos Eliniga ikka veel tagasi tulnud. Elin leitakse elusalt Kallmyreni soo servalt, Helena on aga jäljetult kadunud. Ent ühel 2020. aasta suvepäeval saab Markus kurjakuulutava kirja, mille all on Helena nimi.

„Mõrva võti“ on esimene osa raamatusarjast, mille autoriks on Joona Linna lugudega maailmakuulsaks saanud abielupaar.  Eradetektiiv Julia Starki kontorisse ilmub meesterahvas, kes on eduka perefirma omanik. Ettevõtte aktsionäride üldkoosolekule järgnes õhtusöök pere Västernorrlandi mõisas. Hommikul leidis mees telefonist foto kinniseotud, verisest mehest, kellele oli kott pähe tõmmatud. Alkoholiuimas olnud mehele ei meenu, mis fotoga tegu, ning ta palub Starki detektiivibürool uurida, kas mõrva on ehk korda saatnud tema ise.

Katie Shaw hoolitses alati oma noorema venna Chrisi eest – kuni päevani, mil jättis poisi ühel pärastlõunal üksi ja Chris langes metsiku kallaletungi ohvriks. Pärast seda pole kumbki neist enam endine.
Katie, kes on vahepeal ise emaks saanud, tõotab, et ei korda tehtud vigu. Hooletus maksis talle ühe perekonna ja ta ei lase sel ka teist hävitada.
Siis aga helistatakse politseist.

Esimest korda pärast kahe aasta tagust dramaatilist koostööd tunneb Mina, et peab mentalist Vincent Walderiga taas ühendust võtma. Nende suhe on seekord sama eriline – ja sama viljakas. Kuid kell tiksub, ja ohus on ühiskonna kõige kaitsetumad. Vincent ja Mina leiavad end vastakuti müstilise, kohutavate kavatsustega sektiga. Kas nad suudavad selle peatada, enne kui on liiga hilja?

Seersant Washington Poe võib oma sõbrad ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ja pöial jääb ikkagi üle.
Üks neist sõpradest on Estelle Doyle. Terava keelega patoloog on alati elu pahupoolega tegelenud, aga kas võib olla, et sedapuhku on ta tõesti liiga kaugele läinud? Naise isa on mõrvatud kahe lasuga pähe – juhtum paistab selge ja lihtne. Estelle’i kätel on märgid tulirelva kasutamisest ja värskel lumikattel maja ümber ainult tema jalajäljed. Vahistamisest alates on too lausunud vaid kolm sõna: „Öelge Washington Poe’le.”

Walesi mägedes filmitava tõsielusarja seitsmel võistlejal pole aimugi, kuhu nad tegelikult kandideerisid. Igaühel neist võõrastest on oma saladus. Kui keegi suudab mõne teise mängija tõe ära arvata, ei saadeta saladuse omanikku üksnes saatest välja – ta paljastatakse otse-eetris. Panused on kõrgemad, kui keegi neist oleks ettegi kujutanud, ja pääsu pole kuhugi.

Kriminaalpolitseinikul Emma Sköldil on vaba päev, ta on tulnud raja äärde maratonil osalevat õde ergutama. Rålambshovsparkeni lähedusest leitakse vee äärest elutu naine ja Emma asub tegutsema. Pole kahtlustki, et too naine hukkus vägivaldselt.  Kas mõrvar on keegi võistlejatest? Kui jah, siis millal võivad välja ilmuda järgmised ohvrid?

Kui kohalikust metsast leitakse julmalt tapetud arsti surnukeha, avastab uurija Kim Stone ehmatusega, et tegemist on Gordon Cordelliga, kes on seotud tema eelmise juhtumiga, kui Stone uuris noore koolitüdruku surma. Gordonil oli küll kirju minevik, aga kes oleks tahtnud teda tappa?

Kaunil kevadpäeval aitavad commissario Brunetti ja tema abiline Vianello viimase sõpra Marco Ribettit, kes on vahistatud mürgiste jäätmete vette heitmise vastase protesti ajal. Seejärel satuvad nad silmitsi mehe äia, Giovanni de Cali raevuga. De Cal, pahur klaasivabrikant, on kuuldavasti lasknud Murano baarides lendu vägivaldseid ähvardusi Ribetti suunas. 

Õhtusöögilt sõbra juures satub komissar Maigret otse kuriteopaika. Mõrvatu on heast perekonnast noormees Antoine, kelle kireks oli käia magnetofoniga Pariisis ringi ja lindistada salaja inimeste hääli. Ühe tema salvestatud vestluse põhjal lahendab politsei kuriteo, millel pole aga Antoine´i surmaga seost. Ootamatult sekkub anonüümne kirjasaatja ja telefonihääl... 

Isabelle’i elu keerleb vaid poja leidmise ümber, kuigi ta teab, et ei saa seda teed igavesti jätkata. Lootuses leida mõni uus tunnistaja või juhtlõng, nõustub ta osalema tõestisündinud kuritegude taskuhäälingu salvestusel, kuid Isabelle’i häirib saatejuhi liigne huvi tema mineviku vastu. Mehe lakkamatud küsimused koos Isabelle’i unetusega toovad naises esile ebameeldivad mälestused lapsepõlvest, mis äratavad temas kahtlusi Masoni kadumisöö suhtes. See kõik paneb teda küsima, keda ta võib usaldada ... kas ka iseennast?

Tere tulemast Chapel Crofti.
Reverend Jack Brooksi ja tema teismelise tütre Flo jaoks on see uus algus. Uus töökoht, uus kodu. Kuid tihedalt ühtehoidvas kogukonnas täis vana ebausku ja võõraste umbusaldamist tuleb ettevaatlikuks jääda.
Ent hetkel on Jackil palju pelutavamaid muresid.
Miks keegi talle ei öelnud, et eelmine vikaar tegi enesetapu? Miks painavad Flod nägemused põlenud tüdrukutest? Ja kes saadab neile ähvardavaid sõnumeid?
Vanad vaimud, kel on klaarimata arveid, ei leia kuidagi rahu. Ja Jack seisab nende teel ees …

Jussi Adler-Olseni Q-osakonna krimisarja 9. raamat jahib sarimõrvarit koroonapiirangute ajal.
 
Kui südantlõhestav enesetapp toob päevavalgele vana, peaaegu unustuse hõlma vajunud juhtumi, paljastub kummaline laitmatult ajastatud surmajuhtumite jada, mida on seni peetud õnnetusteks või enesetappudeks.
Seistes silmitsi oma seni kõige raskema juhtumiga, mille uurimist takistavad COVID-19 piirangud ja isiklikud probleemid, tuleb Q-osakonnal leida süüdlane enne järgmise mõrva sooritamist, sest mõrvar ei ole oma tööd veel kaugeltki lõpetanud.
 

Seersant Washington Poe võitleb parasjagu kohtus selle eest, et teda ta armastatud lamburihütist välja ei tõstetaks, kui saabub kutse Carlisle’i nurgatagusesse lõbumajja, kus üks mees on pesapallikurikaga surnuks pekstud. Poe on segaduses – tema jahib sarimõrvareid, siin aga paistab sulaselge, et mõrva on toime pannud sutenöör. Kuid isikud, kes end paljastada ei soovi, nõuavad isiklikult just Poe’d juhtumit uurima.
Kui Poe ja sotsiaalselt saamatu programmeerija Tilly asjasse süvenevad, seisavad nad silmitsi kummalise vastuoluga: kuigi ohvrit on prestiižse ametiposti jaoks hoolega kontrollitud, ei ole tema tausta võimalik tõestada. Miks on mõrvapaika jäetud kujuke? Ja miks otsustas üks uurimisrühma liige selle ära varastada? Ja kuidas on mõrv seotud kolm aastat tagasi toimunud meisterliku panka sissemurdmisega, mille käigus midagi ei varastatud …

Tuntud tööstusmagnaat Eliel Zetterborg leitakse jõhkralt tapetuna oma Helsingi kesklinna kodust. Sissemurdmisest ei ole jälgegi ja ainsaks juhtlõngaks on raamatukogutoa lauale kuhjatud pusletükid. Zetterborgi juhitud ettevõte on kõigest mõne päeva eest teatanud tuhandeid töötajaid puudutavast koondamisest.

Jessica Niemi Helsingi politsei raskete kuritegude üksusest on otsustanud end mõneks ajaks töölt vabaks võtta, et uurida omal käel kummalist surmajuhtumit, mis näib olevat mingil müstilisel moel seotud tema endaga. Aga kui Zetterborgi mõrvaga seoses tuleb päevavalgele üha uusi koletuslikke üksikasju, ei suuda ta eemale jääda ja naaseb tööpostile.

Komissar Maigret kutsutakse uurima Antwerpeni teemandikaupmehe salapärast mõrva. Kuigi peamise kahtlusaluse Carl Anderseni ülekuulamine kestab kaheksateist tundi, kinnitab too järjekindlalt oma süütust. Miks siis leiti tema garaažist teemandikaupmehe surnukeha?

Tuntud näitleja kaotab spaahotelli pesuruumis meelemärkuse ning päev hiljem leitakse toast number 327 surnud vanapaar. Kumbki intsident ei näi olevat enam kui õnnetus. Kuid hotellijuhti ja tegevdirektorit vaevavad kahtlused. Õige pea leitakse veel üks hukkunu, kes lamab soojas välibasseinis. Enam ei saa eitada, et surmad võivad olla omavahel seotud. Nacka politsei kriminaalosakonna töötaja Emma Sköld asub juhtiva inspektorina asjaolusid uurima ning avastab peagi, et see ei ole tavaline juhtum. Sofie Sarenbrant on Rootsi üks armastatumaid ja edukamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud 15 keelde ning müüdud üle 5 miljoni eksemplari. Ta pälvis Rootsi aasta krimikirjaniku auhinna nii 2019. kui ka 2020. aastal. Käesolev raamat on kriminalist Emma Sköldi menuka sarja esimene osa.

Milliseid tegusid võib õigustada Jumala nimel?
On koolivaheaeg, kui Åre lähedalt leitakse vägivallatunnustega surnukeha. Keegi ei tea, et ohvril oleks vaenlasi, ja Åre politsei on nõutu.

„Ma mäletan, et ta rääkis sageli ämblikest, keda vangistuses jälgis ...Väikestest nähtamatutest küttidest, kes halvavad oma saagi, punuvad nende ümber kookoni, nõelavad neisse mürki ja lagundavad nad.”
- - -
Kolme aasta eest sai Saga Bauer ähvardava sõnumiga postkaardi. Selles mainiti püstolit ja üheksat valget kuuli, millest üks oli määratud uurija Joona Linnale. Anonüümse saatja sõnul on Saga ainus, kes Joona päästa saab. Aeg möödus, ähvardus tuhmus. Kuni jõudis kätte see päev. 

Norrbotteni lääni väikelinnas Stenträskis kohtuvad viis teismelist tüdrukut kord kuus, et arutleda kirjanduse üle. Üks neist kaob jäljetult 1980. aasta suvel.
Nelikümmend aastat hiljem leitakse surnukeha.
2020. aasta jõulude ajal saavad Polaarjoone-nimelisse raamatuklubisse kuulunud naised esimest korda pärast kaaslase kadumist taas kokku.
Varsti selgub, et miski tüdrukute omavahelistes suhetes ajendas kellegi sellele julmale kuriteole. Küsimus on, kes ja mis ajendil tahtnuks midagi sellist korda saata.

 Fredrik Fröding oli alles poisike, kui pääses eluga Euroopa suurimast laevakatastroofist, kuid koos Estoniaga lähevad põhja mõlemad tema vanemad. Fredriku venna Niklase uhub laine päästeparvelt merre, ent tema surnukeha ei leita ja Fredrik loodab südamesopis, et vend ei ole hukkunud. 27 aastat hiljem näeb Fredrik Niklast ühe Stockholmi hotelli ees koos selle omanik Adam Cederiga. Fredrik asub Cederit jälitama, et nõuda temalt seletust venna saatuse kohta, kuid siis leitakse Ceder jõhkralt mõrvatuna.

Kahe päeva jooksul külastavad Maigret´d mänguasjade müüja Xavier Marton ja tema naine Gisèle. Xavier on saanud neuroloogi juures kinnitust, et ta pole hull, kuid väidab, et naine tahab teda mürgitada. Aimates, et tõde on palju keerulisem, sukeldub süümepiinades vaevlev Maigret psühhiaatriateooriatesse. Ülemuste käsu ja sõbra soovituse vastaselt uurib ta asja edasi. Hoolimata Maigret´ heast tahtest lõpeb see Vana-Kreeka saatusetragöödiat meenutav, hullumeelsusega põimunud abieludraama võika mõrvaga.

Vana-aastaõhtul on Rhys Lloydi maja külalisi täis.
Tema suvekodud Peegeljärve ääres on populaarsed ja ta on lahkesti kutsunud külarahva koos jõukate uute naabritega šampanjat jooma. Sellest tuleb unustamatu pidu.
Ent mitte kõik pole siin tähistamismeeleolus. Keskööks hulbib Rhys surnuna järve jääkülmas vees.

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

Uurija Charlie Lager maadleb omaenda deemonitega, kui ta kutsutakse Karlstadi, kus on kadunud üheksakuune tüdruk. Lapse vanemad on šokis ja meedia pasundab väsimatult tulututest otsingutest. Kui paljulubavad juhtlõngad ummikusse jooksevad, hakkab Charliele tunduma, et keegi varjab väikese Beatrice’i kohta tõde. Iga mööduva tunniga muutub imiku leidmine elusana üha ebatõenäolisemaks ning Charlie on sunnitud endast ja ümbritsevatest inimestest maksimumi nõudma…

Ajalehes nimetatakse hukkunud naist „Ohver number 2117“ – ta on 2117. ohver, kes on sel aastal elu Vahemerre jätnud. Aga kolmele inimesele tähendab ta palju enamat ja naise surm vallandab sündmuste ahela, mis viib Q-osakonna väga ohtliku ja ülimalt isikliku juhtumi keskele.

Kui commissario Brunetti sündmuskohale jõuab, on tal raske taibata, miks peaks keegi tapma illegaalse sisserändaja: sellistel on ju vähe raha ja pea olematud sotsiaalsed sidemed. Nii tundubki esmapilgul mõrva ilmne põhjus olevat omavaheline arveteklaarimine. Kui aga Brunetti asub juhtumit uurima ja sukeldub talle senini tundmatusse Veneetsia põrandaalusesse maailma, avastab ta, et immigrantide kogukonnas on kaalul terved varandused...

Inglismaale Cumbriasse on siginenud sarimõrvar, kes jätab ohvritelt eemaldatud kehaosi rahvarohketesse kohtadesse, kõigi silme alla, ja igas sündmuspaigas on üks ja sama veider sõnum: #MLV6.
Asja kutsutakse uurima Washington Poe ja Tilly Bradshaw, kes esiotsa satuvad suurde segadusse.

Toateenija Molly Gray on maailmas ihuüksi ja harjunud olema tühine. Ta töötab luksuslikus Regency Grandi hotellis, klopib padjad kohevaks, pühib ära mustuse, tolmu ja külastajate saladused ning oskab olla nähtamatu. Ta on pelgalt toateenija – miks peaks keegi teda märkama?

On jaanuar ja Fjällbacka on külma haardes. Üks poolpaljas tüdruk jõuab ekseldes läbi lumise metsa maanteele. Ei kusagilt ilmuv auto ei jõua õigel hetkel kõrvale pöörata…

Nüüdsama juhtumi lahendanud ja Iirimaalt naasnud psühholoogist kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab Prantsuse politseilt kutse, millest pole võimalik keelduda. Käes on Pariisi moenädal ja surema hakkab maailma kauneimaid naisi. Kaunitaride nägu rünnatakse terariistaga ja ajakirjandus tõuseb tagajalgadele.
Ühel ohvril õnnestub eluga pääseda, aga ta on nii traumeeritud, et ei saa rääkida. Olulise tunnistaja abita jäänud politsei on jõuetu.

18-aastane Saamuel ajab kogemata nurja narkotehingu ja peab narkoboss Igori eest meeleheitlikult põgenema. Ta pääseb ja vastab saarestikus elava pere kuulutusele, milles otsitakse abilist nende ajukahjustusega pojale. Kui ta mereäärses majas elava kauni Raaheli ja ta poja Jonase juurde jõuab, ei lähe miski nii, nagu Saamuel plaanib. Lisaks püüab tema ema – vabausklik Pernilla – oma parima arusaama järgi poja elus vägisi korda luua.  Kriminaalinspektor Manfred Olssoni on tabanud perekondlik tragöödia. Ta uurib kaht näiliselt uimastitega seotud mõrva, kuni tema tee ristub Saamueli ja Pernillaga.  

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.
Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi... 

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.