Ilukirjandus

„Nullpunkt” on raamat ülesaamisest. See on häbenematu ülestähendus ühest põrgust, kuhu „erilised” koolinoored päevast päeva saadetakse ja kust mõned neist iial välja ei tule. See raamat saavutab kõige raskema – sellest põrgust väljatuleku ja seda on raske pidada vähemaks kui suursaavutuseks.

Tulistamine Gretna Greenis. Pruut mõrvatakse tema enda pulmapäeval, mõni sekund pärast sõrmuse sõrme saamist. Jõhker ja verine sündmus väikelinnas pole kaugeltki mitte esimene ega viimane. Ohvrite arv on jõudnud seitsmeteistkümneni ja rahvast valdab õud, sest keegi ei tea, kelle snaiper järgmine kord sihikule võtab.

Kui pildile ilmub narkopolitsei salaagent Carter, tunneb Sloan kohe esimesest hetkest tema vastu tõmmet. Sloan teab, et kui Asa peaks sellest haisu ninna saama, teeks ta Carterile otsa peale. Ja Asa on olnud kõigi, eeskätt Sloani elus alati sammu võrra teistest ees. Tema teele ei seisa ette mitte keegi.
Mitte keegi peale Carteri. Mäng muutub aina ohtlikumaks ning üha põletavamaks saab küsimus, kas Sloan ja Carter leiavad koos väljapääsu, enne kui on liiga hilja.

Tagasi kodupaigas hakkab Merrin mõistma, millest ta on kõik need aastad ilma jäänud. Pisitasa meenub talle, kes ta varem oli, ning ta on sunnitud minevikku ümber hindama.
Keda süüdistada kõige eest, mis viltu läks? Ja kas tal õnnestub andestada, lasta vanadel haavadel paraneda ning lõpuks õnnelik olla?

„Estee, ma ostsin selle sõrmuse aastaid tagasi, järgmisel päeval, kui olin sind esimest korda La Scala laval näinud,“ ütles Felix, hoides käes väikest punast sametkarpi. „Sa oled ainus naine, keda ma olen eales armastanud.“ „Ei,“ sosistas Estee. „Praegu pole õige aeg. Soovin, et sa paluksid mu kätt siis, kui oled päriselt vaba.“  Itaalia, 1946. Felixiga hüvasti jättes on Estee süda murtud.

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Pariis, 1886. Gustave Eiffel ei tule enam oma töökojast välja, tema meeled on haaratud 300 meetri kõrgusest tornist, mida ta tahab ehitada keset Champ-de-Marsi parki. Muidugi, maailmanäitus väärib seda väljakutset ja Prantsusmaa usu tagasisaamist oma kõikvõimsusesse. Kuid kas see on ainuke põhjus, mis paneb terasevõluriks kutsutud meest täiusliku vormi leidmiseks vahetpidamata plaane sirgeldama? Kaubandusministri korraldatud õhtusöögist saadik, mil ta heitis Pariisi kõrgkihi ette oma pöörase idee, on insener kui kinnismõtte küüsis.

Istunud viis aastat traagilise vea tõttu vangis, naaseb Kenna Rowan linna, kus kõik viltu läks. Ta loodab kohtuda oma nelja-aastase tütrega, aga sildu, mille Kenna põletas, paistab olevat võimatu taastada. Kui väga ta ka ei püüaks end tõestada, on kõik inimesed ta tütre elus otsustanud teda iga hinna eest tõrjuda.
Ainus, kes teda kategooriliselt eemale ei tõuka, on baariomanik Ledger Ward – üks väheseid veel allesjäänud lülisid Kenna ja tema tütre vahel. Ent kui keegi peaks saama teada, et pisitasa on Kenna Ledgeri elus aina olulisemat rolli omandamas, riskiks Ledger kõigi talle oluliste inimeste usalduse kaotamisega.

Kui Chloe Davis oli 12-aastane, jäi ta kodulinnas kadunuks kuus teismelist tüdrukut. Suve lõpus arreteeriti sarimõrvade eest tema isa ning pandi viivitamatult trellide taha. Chloel tuli koos perega seista silmitsi tõega, tegeleda nii tagajärgedega kui ka püüda edasi liikuda.  Nüüd, 20 aastat hiljem, töötab Chloe Baton Rouge’is erapraksises psühholoogina ja valmistub oma pulmadeks. Lõpuks ometi paistab silmapiiril habras õnn, mille nimel ta on palju vaeva näinud. Samas tunneb ta mõnikord, et ka tema enda elu on kontrolli alt väljas, nagu neil teismelistel, keda ta nõustab.  Kui üks kohalik teismeline jääb kadunuks, ja seejärel veel teinegi, paistab too õudne suvi justkui korduvat. Kas ta on lihtsalt paranoiline ja näeb sarnasusi, mida tegelikult pole, või paljastab ta mõrvari juba teist korda elus?  

Kolmandat aastat doktorantuuris õppiv Olive Smith ei usu püsisuhetesse, kuid tema parim sõber Anh usub, ja see ongi Olive’i puntrasse viinud. Veenda Anhi selles, et Olive’i elu liigub õigel kursil, ei saagi kerge olla, sest teadlased nõuavad tõendeid. Niisiis satub Olive paanikasse ja suudleb esimest meest, keda näeb.
Juhtumisi on see mees ei keegi muu kui Adam Carlsen, noor kuum professor ja tuntud oma järsu ütlemise poolest. Seepärast on Olive vapustatud, kui mees nõustub näitemängu saladuses hoidma ja olema tema võltskallim. Aga kui Adam Olive’i suurel teaduskonverentsil taas oma vankumatu toetusega üllatab, hakkab tunduma, et nende väike eksperiment muutub aina tuleohtlikumaks: asjad ähvardavad õige viltu vedada …
Olive avastab peagi, et ainus armastuse hüpoteesist keerulisem asi on enda südame mikroskoobi all uurimine.

Kolmekümne ühe aastase Daisy jaoks on elu õdusa kohviku ja võluva pottsepatöökojaga Rebase talus kui unistus. Ühtehoidev külarahvas ja talu lahke omanik Jean on Daisyle pere eest, nii et kui Jean äkitselt haigestub, on Daisy esimene, kes talle pühade korraldamisel abikäe ulatab.
Daisy värbab appi Jeani nägusa, kuid pahura sugulase Alexi. Need kaks on algusest peale kõiges eriarvamusel, sest Alex vihkab jõule, sellal kui Daisy on niisuguses pühademeeleolus, et võiks sama hästi ise haldjana kuuse ladvas troonida.
Omavahel jageledes ja pühi korraldades avastab Alex, et Rebase talu on peaaegu pankrotis. Nad vajavad kiiremas korras plaani, et Jeanil üldse oleks kodu, kuhu jõuludeks naasta.
Kas Daisyl õnnestub Alexiga koostöös päästa talu, mida ta on hakanud enda koduks pidama? Ja kas neist pühadest saab ehk alguse midagi täiesti ootamatut ja erilist?

Hollywoodi kuldaja tähehakatisest Kelly Sinclairist tõotab tulla uus superstaar. 1953. aasta suve veedab ta muinasjutulisel Capri saarel.
Kuuskümmend aastat hiljem leiab fotograaf Maddie Williams vanaema majakesest aastakümneid kapi otsas hoitud kohvrist fotod plaatinablondide juustega pilkupüüdvast noorest naisest. Maddie näppu satub ka Caprilt saadetud postkaart, mida lugedes selgub, et selle kirjutajal oli seal kirglik armulugu. Eakal vanaemal on aga mineviku meenutamisega suuri raskusi, mistõttu ei suuda too Maddies tärganud küsimustele vastata, vaid räägib pidevalt hoopis kellestki Audreyst, kelle saatus ei paista talle rahu andvat.
Kui fotograafiamet Maddie Inglismaalt Itaaliasse lennutab, siirdub ta kõhklemata Caprile, südames lootus tõde välja selgitada. Kas tal õnnestub saladus lahendada ja tuua päevavalgele, mis 1953. aasta suvel juhtus? Ja ehk on muinasjutulisel saarel ka Maddie enda jaoks mõni üllatus varuks?

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.

Noor ja rikas häkker Blake Landon on lõpuks võitnud armastatud naise usalduse – Erica Hathaway on lõhkunud müürid, mis takistasid teda laskmast Blake´i oma südamesse ja ärisse.
Valmis alustama uut peatükki oma elus, on Erica otsustanud, et ei lase millelgi nende vahele tulla, isegi kui see tähendab, et ta peab Blake´ile tagasi andma osa kontrollist, mida mees nii magamistoas kui ka väljaspool ihaldab.

Seal sa siis seisad. Ja näed terrassil üht meest – meest, kelle tunneksid ära une pealt. Nüüd paistab ta vanemana, aga see on igal juhul tema. Kuid see ei ole võimalik, sest ta on juba üle kahe aasta surnud olnud. Sa tead seda surmkindlalt. Sest just sina tapsid ta.

Kolm sõpra leiavad ühiselt, et nad on ületöötanud ning vajavad hädasti puhkust. See otsustatakse veeta mööda jõge kulgedes. Plaani pidades tundub kõik hea............

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

„Kurjuse võrgus“ on psühholoogiline triller süngetest saladustest ja võigastest tegudest, milleni ollakse valmis nende varjamise nimel minema. Kiire tegevustikuga põnevik hoiab lugejat kuni lõpuni oma lõa otsas.

„Raevukas lesk“ on vaimukas ja südamlik lugu ühiskonnas valitsevatest stereotüüpidest, sõprusest ja armastusest. Huumori ja soojusega uurib autor „vanainimeste“ kohta maailmas: mida tähendab olla elujõuline ja vaba üle 70-aastane ühiskonnas, kus gallupite viimane vanuserühm on 61-65 aastat?

Kaks aastat tagasi kaotas Julia traagilises õnnetuses pere. Tema abikaasa uppus tütar Lilyt päästa üritades kodu lähedal jões. Aga tüdruku surnukeha jäi leidmata ja Julia usub sisimas, et Lily on endiselt elus.
Üksi ja rahahädas, avab Julia kodumaja kirjanike loomemajana. Üks esimesi külalisi on õuduskirjanik Lucas, kellele saab Lilyga juhtunu väljaselgitamine kinnismõtteks. Kuid kõigest mõni päev pärast mehe saabumist toimub majas rida kõhedaid sündmusi.

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

Miljardär ja häkkerikuulsusega Blake Landon on tarkvaraäri paha poiss, kes harjunud saama kerge vaevaga kõike, mida tahab. Erica innukus ja loomulik ilu lummavad teda esimesest hetkest, mil naine koosolekuruumi astub. Otsustanud Erica endale võita, murrab mees läbi tema kaitsemüüri.

„Kõik see silmale nähtamatu valgus” on lummav ja salapära täis lugu kahest noorest inimesest, prantsuse neiust Marie-Laure LeBlancist ja saksa noormehest Werner Pfennigist, kelle viivad kokku teise maailmasõja keerdkäigud.