Dokumentalistika

See raamat on suuremalt jaolt Jüri Vlassovi monoloog. „Monotükk“, võiks vist öelda, kuna jutustaja on näitleja. Monoloogi katkestavad aeg-ajalt vahelerääkimised ning üleskirjutaja katsed tõlkida veidraid ajaloosündmusi ja -nähtusi tänapäeva inimestele.  Kõige hämmastavam nende juttude juures on olnud tabude puudumine, Jüri lapsemeelne puhtsüdamlikkus. Tema jaoks polnud ühtki teemat, mida poleks tohtinud puudutada.  Jüri õpetas mulle ühe suurima tarkuse: elu on elu, seda ei pea häbenema. Ainult rumal püüab endast takkajärgi paremat muljet jätta. Tõeliselt tark oskab uhke olla ka selle üle, mis kunagi piinlikkust valmistas.  Jüri ütleb, et niimoodi mäletab neid asju tema. Mõni teine mäletab teisiti ja ongi tore. Õnneks ei ole mälestused raiutud kivisse, vaid kirjutatud nähtamatu tindiga läbipaistvale paberile.  Gerda Kordemets

Raivo Järvi nimi ei vaja tutvustamist. Tema jutupliiatsite ja kaubamärgina mõjuva naeratuse seltsis on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Valusalt aus sissevaade kunstniku ellu.

Nii dalai-laama kui ka peapiiskop Tutu on veendunud, et rõõmu on võimalik tunda ka hoolimata eluraskustest ja maailmas valitsevast ebaõiglusest, ning nemad ise on sellise suhtumise parimaks näiteks.

See raamat aitab paremini mõista 20. sajandi kõige vastuolulisema guru ja filosoofi Osho elu ja õpetusi.

See raamat ei ole ajalooõpik, vaid räägib Eesti Vabariigi loo üksikute sündmuste kaudu, kus konkreetsed seigad saavad seotud laiema ajalooga.

Suur võimalus on, et just Lääne-Siberis asub inimkonna uus maine häll. M. Retškin on looduse anomaalsete nähtuste tuntud uurija, kirjanik, Lääne-Siberi unikaalsete energeetiliste nähtuste teadusekspeditsioonide organisaator ja koordinaator.

Vello Orumets astus esimest korda suurele lavale Eino Baskini estraadikavas „Kuskil vist midagi põleb“, ta oli 19 aastat vana ja taskus oli Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudio lõputunnistus.

Ajalugu koosneb lugudest. Nii ka Tallinna pikk ja põnev ajalugu. Ja neid olulisi lugusid tuleb ikka uuesti ja uuesti rääkida, et iga järgmine sugupõlv teaks oma kodulinna minevikku.

Parikased on kõige kuulsamad vennad Eesti fotograafias. Pildistades nime all „Parikas“, tuleb paljudele üllatusena, et tegemist oli kahe mehega. Aga just kahte inimest läks vaja, et teha sedavõrd palju fotosid Eestist ja siinsest elust.

Raamatus antakse ülevaade erisugustest looduslikest pühapaikadest, nendega seotud pärimustest, tekkelugudest, uurimisest ja hoidmisest ning sellestki, kuidas nad kajastuvad nüüdisaegses kultuuris ja miks meil neid paiku vaja on.

See on esimene raamat, mis toob lugejani Jeltsini terve eluloo, aluseks seni avaldamata intervjuud Jeltsini endaga, samuti teiste Nõukogude ametnike, ajakirjanike ja ärimeestega.

Selle raamatu eesmärk on olla Sulle toeks Su arengus ja iseenda leidmisel. Iga peatüki lõpus on Sulle mitu harjutust. Neid on erinevaid: hingamisharjutused, tunnetamise harjutused, iseenda sisse vaatamise harjutused ja meditatsioonid.

Vanga nägi minevikku ja tulevikku, aga ta oli ka ravitseja. Kuna ta ravitsejana kinnitas, et inimest aitavad kõige paremini need taimed, mis kasvavad tema enda kodukohas, siis ongi raamatusse valitud esmajoones retseptid, mille koostisosi saab ka Eestist korjata.

Raamatust leiab 15 Eesti eduka ettevõtja lood ärist ja edust. Millega nad alustasid ja kui kaua võttis aega teekond suurema rahani? Millised on nende parimad õnnestumised ja valusamad õppetunnid? Milles ikkagi peitub rikkaks saamise võti?

Jaak Juske neljas laiale lugejaskonnale suunatud raamat Eesti linnade kujunemisest ja ajaloost. Raamat sisaldab viit jalutuskäiku, mis algavad tänaseks linnaruumist kadunud keskaegsetest linnaväravatest. Retked lõpevad Narva lähikonnas asuvates ajalooliselt olulistes kohtades, sh Narva-Jõesuus.

Selles raamatus on sädelevalt hea lugemismaterjal nii mõrvamüsteeriumite fännidele kui ka nüüdisajaloo austajatele. Me näeme selgelt, mis peitub peaaegu sajandi jooksul endise Vene ja hilisema Briti kodaniku Aleksandr Litvinenko Londonis polooniumiga mürgitamise taga.

Jaak Juske teine laiale lugejaskonnale suunatud raamat Eesti linnade kujunemisest ja ajaloost. Selles sisaldub viis jalutuskäiku ümber Tartu kunagise uhke linnamüüri, millest on praegu alles vaid riismed. Vahele on pikitud lugusid Tartu olulistest sündmustest ja inimestest.

1944. aasta 9. märtsi ööl sooritas Nõukogude lennuvägi Tallinnale kahes laines terrorirünnaku, mille käigus hävis hinnanguliselt pool toonasest elamispinnast – Tallinna ilme muutus igaveseks.

Läänemere maade ja rahvaste ajalugu algab Palmeri teoses esimeste inimeste saabumisega Läänemere kallaste äärde ning lõppeb 2000. aastate algul. Eesti lugejale on teos huvitav just selle poolest, et see aitab paremini mõista laiemaid ajaloolisi protsesse mis meid kas otseselt või kaudselt mõjutasid.

Raamat võtab kokku Gunnar Grapsi elu ja muusika, põhinedes väga suurel määral tema lähedaste ja bändimeeste meenutustel. Kasutatud on unikaalset materjali, mis on säilinud meie päevini Grapsi isiklikus arhiivis.

Jaak Juske linnalugude sarja kolmas raamat annab hea ülevaate Tallinna tähtsamate ajalooliste jõujaamade, tehaste ja vabrikute sünniloost, käekäigust ja mõjust linnale.

Suusaperekond Alevtina, Pavel ja Fjodor Koltšinid, noorelt tippu murdnud ja olümpiavõitja kasvatanud Rutt ja Anatoli Šmigun, kahevõistluse olümpiapronks Allar Levandi ning Eesti suusaedu peaarhitekt, treener Mati Alaver. Kõiki neid seob üks ühine tunnusjoon – nad on mõjutanud Eesti suusasporti.

1993. aastal oli Eesti vabariik lähedal tõsisele relvakonfliktile – oli lahvatanud jäägrikriis. See on esimene raamat, kus sõna saavad konflikti mõlemad osapooled ja kus dokumenteeritakse üksikasjalikult päevi, mis oleksid võinud noore Eesti arengule hukatuslikuks saada.

See raamat kasvas välja Jaak Juske poolt internetis avaldatud lugudest ja fotodest, soovist tutvustada laiemale lugejaskonnale vanalinna ümbritsevate asumite kujunemislugu, muutumist ajas. Lugeja kutsutakse seitsmele omaaegsetest vanalinna väravatest alguse saavale üllatusterohkele jalutuskäigule.

Raamat justustab loo Eesti ühest tuntumast ärimehest, poliitikust, siseministrist ja linnapeast, Robert Lepiksonist, valgustades ühtviisi nii tema kujunemist mõjukaks majandusinimeseks ja ühiskonnategelaseks, kui ka hilisemat tööd ja eraelu puudutavaid tahke.

1914. aasta juuli viimastel päevadel saatsid kuningas, keiser ja tsaar – keda pere keskel kutsuti hellitlevalt Georgieks, Willyks ja Nickyks – üksteisele telegramme. Kolm meest, kes valitsesid poolt maailma.
Erakordne perekonnalugu kolmest nõbust, kes viisid maailma sõtta.

Autor vaatleb neid aastaid, mil varemetes Estonia teater uuesti jalule tõusis, oma majja tagasi kolis ja aastate jooksul taas eesti kultuurielus auväärse koha kätte võitis.
Raamatus on kokku üle 180 foto ja illustratsiooni, paljud neist seni avaldamata.

Miliza Korjus on üks 1930.–1940. aastate imetlusväärsemaid ning unikaalsemaid loodusliku andega laulukunstnikke, kelle sära pole tänapäevalgi kaotanud oma hiilgust, haaravust ning lausa magnetilist võlujõudu.

Laulja Üllar Jörbergi sügavmadal bariton on eestlastele kõrva nurrunud tervelt 45 aastat. Tänaseni käib ta esinemas kõikjal üle Eestimaa. Mis on Jörbergi saladus, et ta on suutnud nõnda kauaks lavale jääda, tundmata isegi nooti?

Toivo Ninnas vaatab oma kirevale elule tagasi, tehes seda meremehele omase otsekohesuse ja siira aususega ning jutustades sekka ka mõne meremehejutu. Läänemaalt pärit mees teenis aastaid leiba kaptenina Kaug-Idas, juhtis Eesti Merelaevandust ja töötas Soomes ettevõtte Saimaa Linesi juhina.

Kumba aga me öölaulupidudel oma südames rohkem nõudsime: kas abstraktset vabadust või kohvi ja sukkpükse? Võimalust tarbida nii nagu heaoluriikides … Tuletame õige meelde, kes olid need, kes juba ENSV aegadel pakkusid inimestele võimalust saada pisutki osa lääne virvatuledest.

Miks nii paljud meist paisuvad uhkusest, kuuldes oma riigi hümni või nähes rahvuslippu? Miks seletame seda, kes oleme, rahvuse kaudu? Miks poliitikud lubavad alati seista eelkõige „rahvuslike väärtuste” kaitsel?

2002.–2005. aastal elas Betsy Udink Pakistanis. Sealsete mullade sõnul on islam ainus religioon maailmas, mis on andnud naistele õigused. Asudes seda väidet sügavuti uurima, seisis Betsy Udink aga silmitsi sadade aumõrvadega.

Sionism kui liikumine on oma eksisteerimisaja jooksul tekitanud nii tulist poolehoidu kui ka sama tormilist hukkamõistu, vähem ükskõikset suhtumist. Pooldajate jaoks tähistab nimetus demokraatlikku ja progressiivset rahvuslikku vabastusliikumist, mis on rõhutud ja kodumaata inimestele andnud kodumaa, vabaduse ja turvatunde.

Carolijn Visseri raamatus kohtume naistega, keda elu on sünnimaalt kaugele viinud. Ehk mäletate veel Miss Concordiat Sigrid Xin Wangi, seni vist ainsat hiinlannat meie iludusvõistluste ajaloost?

Sa ei näe neid? Küll aga tunned kogu aeg, oma nahal, kuidas nad sinust toituvad. See on raamat Eesti valitsejatest, viimase 70 aasta elu peremeestest. Mitte näilistest, vaid tegelikest. Poliitika ja äri niiditõmbajatest.

Kapten Lembit Uustulnd on kirjutanud raamatu oma kolleegist ja sõbrast, legendaarsest kaugsõidukaptenist Ülo Kollost, mida ei saa aga nimetada lihtsalt elulooraamatuks. Kaks merekaru, kes on merd kündnud juba aastakümneid, istuvad maha ja ajavad juttu, meenutavad reise, laevu, inimesi.

Surve- ja hirmuvahendeil Vene riigis on olnud mitmeid nägusid ja nimesid: Ivan IV opritšnikud oma koerapealuude ja luudadega, tsaari salapolitsei ohranka. Eri aegadel erinevaid nimesid kandnud nõukogude repressiivorganid, mis hoidsid oma raudses terrori ja hirmu haardes

Mark Sandle’i lühiülevaade kommunismi ajaloost näitab kommunismi arenguteed industriaalühiskonna massiliikumiseks, mis ihkas luua võrdsuse, õigluse, harmoonia ja koostöö ühiskonda, kuidas moodsast kommunismist arenes Teise maailmasõja lõpuks globaalne võim.

Raamat piirist ja piiririkkumistest. Kuidas moodustus Eesti ümber raudne eesriie, kes ja kuidas seda valvasid, millised olid vahendid pagejate püüdmiseks ning kuidas kõigest sellest hoolimata põgeneda üritati ja ka põgeneti. Need on tõsised lood ENSV aegadest.

„Vene revolutsioon” toob meie ette 20. sajandi alguse Venemaal toimunud revolutsioonid pisut harjumatu nurga all. See on pilk väljapoolt, eemalseisja vaatepunktist ja sellisena mõjub eesti lugejale vägagi värskendavalt.

Mis oli Michael Jacksonis sellist, mis tõi talle miljoneid ustavaid ja pühendunud fänne kõikjal üle maailma? Kuidas suutsid tema karisma, ainulaadne maagia ja isiklikud eripärad valitseda popmuusikat nii pikka aega? Kas tema ekstsentrilisus üksnes võimendas tema populaarsust?

Kes on elavad surnud ja mida nad teevad Jumalate Linnas? Mis juhtub tavalise inimesega Surmaorus? Miks püüdis joogi Milarepa Surnute Kuningriiki pääseda? Kes on Näljane Kurat ja miks inimesed teda kardavad?

Keegi ei sünni spiooniks või riigireeturiks. Selleks saadakse – erinevatel põhjustel. Kuidas sai Herman Simmist riigireetur? Ta ei läinud Eesti kaitseministeeriumisse tööle mõttega hakata riiki reetma, et saadud raha eest valge kaater osta.

Raamat jutustab loo rahvalaulik Virve Kösterist, kes avalikkusele tuntud eelkõige Kihnu Virvena. Biograafia käsitleb nii Virve noorusaastaid Manijal kui ka hilisemat elu Kihnus, samuti tema kujunemist armastatud rahvalaulikuks ja koostööd teiste eesti muusikutega.

Selles mõjukas ja põhjalikus raamatus juhib Misha Glenny meid teekonnale läbi uue rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse maailma.

Paul Rolandi raamat pakub ülevaadet ja analüüsi, kas ja kuivõrd vastab tõele natside seotus maagia ja kurjuse jõududega. Kelle loodud ja milline oli see maailmavaateline alus, millele rajas Hitler ja tema lähikond oma aaria härrasrassi teooria?

Kus lõpeb kino ja algab elu? Aga ümberpöördult? Oma vimkalistes ja litsakalt lopsakates esseedes vene kinost ning selle loojaist ei vasta Vaapo Vaher kummalegi küsimusele, kuid jagab hüva- ja kurakätt vihjeid, mis aitavad meil näha, et kaamera pole kunagi piir ühe ja teise reaalsuse vahel.

Arvi Siig (1938–1999) on eesti luules tuntud eriti oma linnateemaliste luuletuste poolest. Paremini kui keegi teine kirjeldas ta 1960. aastate linnapilte ja rahutuid noori oma vaimseis otsinguis.

Jon E. Lewis on ühtede kaante vahele kogunud lood piraatide kohta, mis on kirjutatud nende kaasaegsete poolt. Lugejale tutvustatakse kõige jubedamaid piraate ja kirjeldatakse nende kõige kohutavamaid kuritegusid.

Maailmas leidub hulgaliselt iidsetel aegadel ehitatud monumente ja püramiide. Vene teadlane Ernst Rifgarovitš Muldašev ja tema kolleegid avastavad gloobusel mõõtmisi tehes iidsete ehitiste kauguste vahel ilmselged seaduspärasused, mis on seotud teatud numbrikombinatsioonidega.

Berliini müüri langemine, nagu ka selle ehitamine, toimus üheainsa ööga. Just nagu 1961. aasta 13. augustil ärkasid linn ja inimesed ning leidsid end lõhestatuna, lakkas 1989. aasta 10. novembril see lõhe olemast.

Endise Vene luureohvitseri Aleksander (Saša) Litvinenko julm mürgitamine radioaktiivse polooniumiga 2006. aasta novembris põhjustas rahvusvahelise sensatsiooni ja vapustas kogu maailma.

Patrick Frenchi raamat “Tiibet, Tiibet” on osalt mälestuste-, osalt reisi- ja osalt ajalooraamat, mis kummutab üldlevinud väljamõeldisi ja avab ühe kultuuri ellujäämise eest peetava võitluse taga peituvat tõde.

Raamatu sisu on sageli šokeeriv. Selles on ühiskonna tähelepanu endale tõmmanud ärimehe eluloo vähetuntud üksikasju ja tema sensatsioonilisi avameelitsemisi vangla müüride tagant. Rekonstruktsiooni ja analüüsi külma loogikasse põimuvad autori kodanikuvalu- ja raevupursked.

Kas legendid ja pärimused lemuurlaste kuulsate kullast plaatide kohta, kus olevat üles tähendatud nn tõesed teadmised, on tõde? Kas neid plaate on võimalik lugeda ja kas seeläbi avaneksid inimestele lemuurlaste suured teadmised, mis võiksid meie elu muuta?

Mart Laari inglisekeelne raamat Eesti ajaloost on mõeldud eelkõige turistile, aga sobib ka kinkimiseks keeleoskajale sõbrale. Rikkalikult illustreeritud raamatus seletab autor ladusalt lahti kogu Eesti ajaloo alates muinasajast kuni tänapäevani.

Mart Laari inglisekeelne raamat Eesti ajaloost on mõeldud eelkõige turistile, aga sobib ka kinkimiseks keeleoskajale sõbrale. Rikkalikult illustreeritud raamatus seletab autor ladusalt lahti kogu Eesti ajaloo alates muinasajast kuni tänapäevani.

Miks vaatavad inimesed üksteisele silma? Põhjust uurides pani Ernst Muldašev, Venemaa tuntuim silmakirurg, aluse teadusharule, mida nimetati oftalmogeomeetriaks. Selgus, et inimsilma geomeetrilisi parameetreid analüüsides on võimalik tuvastada isikut, tema rahvust, rassi, haigusi jm.