Krimi

Pärast oma naise ootamatut surma on Tom Kennedy veendunud, et uuelt lehelt alustamine aitab tema ja ta poja hingehaavu ravida. Uus algus uues majas ja uues linnas, Featherbankis.
Aga sel linnal on sünge minevik.

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

Rohkem kui kakskümmend aastat on möödunud päevast, mil Claire ja Lydia viimati teineteisega suhtlesid. Claire on glamuurset elu elav miljonäri naine, Lydia ots otsaga toime tulev üksikema, ent kumbki neist pole päriselt toibunud nende kolmanda õe Julia kahe aastakümne tagusest jäljetust kadumisest.

Maria Kallio kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

Uurija Kim Stone’i neljas juhtum. Tundub, et mõrvari saladuste võti peitub minevikus. Kas Kim leiab selle, enne kui väärastunud vaim nõuab järjekordse ohvri?

Põnevikumeister Lars Kepler on tagasi oma seitsmenda raamatuga Joona Linnast.
Oslos leitakse ühest korterist surnud mees. Kui politseinik avab köögis sügavkülmiku, teeb ta õõvastava leiu. Ohvriks osutub keegi seni tundmatu hauarüvetaja ja trofeede koguja.

Pimedal sügisõhtul kaob Sandhamni saarel jäljetult noor tüdruk. Politseiinspektor Thomas Andreasson osaleb otsingutes, mis viiakse läbi tormis ja vihmas. Lõpuks tõstab politsei käed, tüdruk arvatakse olevat uppunud.

Kui leitakse süüdimõistetud vägistaja jõhkrate haavadega surnukeha, kutsutakse kohale Kim Stone ja tema rühm, lootuses, et nad suudavad juhtumi kiiresti lahendada. Ent mitmete häirivate asjaolude ilmnemisel selgub peagi, et asjasse on segatud keegi märksa kurjakuulutavam.

Psühholoogiline põnevik, mis räägib kõige hullemast, mis juhtuda saab: lapse kaotamisest. Kui su aastane laps kaob, kas tunneksid ta kakskümmend aastat hiljem ära? Kõik arvavad, et ta on surnud. Sina tead, et ta elab. Ja keegi teeb kõik, et tõde varjata.

Šotimaa põhjatipus, Wicki politseijaoskonnas seisis pikka aega aknalaual üks kriibitud pudel. Kui kiri antakse üle politseikomissar Carl Mørckile, arvab ta esialgu, et tegemist on rumala poisikesetembuga. Aga kui ta suudab koos oma süürlasest abilise Assadiga tuhmunud teksti paremini dešifreerida, mõistavad nad, et kirja näol on tegemist viimase elumärgiga kahest 1990ndatel röövitud poisist.

Viis aastat pärast seda saatuslikku päeva, tüdruku kaheksandal sünnipäeval, saabub Kiera vanematele jahmatav videokassett: kaheksa-aastane Kiera, elus ja terve, mängib tundmatus magamistoas. Juhtumit aastaid uurinud ajakirjanik Miren Triggs rõõmustab, et lõpuks on olemas juhtlõng. Kuid midagi ei lahene ja kassette saadetakse aastate jooksul veel. Seitse aastat pärast esimest jõuab vanemateni märgilise sisuga salvestis: sama magamistuba, aga Kierat seal enam pole.

Õhtusöögilt sõbra juures satub komissar Maigret otse kuriteopaika. Mõrvatu on heast perekonnast noormees Antoine, kelle kireks oli käia magnetofoniga Pariisis ringi ja lindistada salaja inimeste hääli. Ühe tema salvestatud vestluse põhjal lahendab politsei kuriteo, millel pole aga Antoine´i surmaga seost. Ootamatult sekkub anonüümne kirjasaatja ja telefonihääl... 

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Kui nelja-aastane Linnea Fjällbacka lähedal asuvast talust kaob, ärkavad ellu traagilised mälestused: kolmkümmend aastat varem kadus täpselt samast talust  väike tüdruk, kes leiti hiljem mõrvatuna. Tookord süüdistati tema röövimises ja tapmises kahte 13-aastast tüdrukut. Kohus mõistis nad süüdi, kuid vanuse tõttu pääsesid nad vanglakaristusest. Üks neist on pärast seda elanud Fjällbackas vaikset elu, teine naasis äsja esimest korda pärast juhtunut Fjällbackasse, nüüd kuulsa näitlejana, kes kehastab ümbruskonnas filmitavas filmis Ingrid Bergmani. 

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

Uurija Charlie Lager maadleb omaenda deemonitega, kui ta kutsutakse Karlstadi, kus on kadunud üheksakuune tüdruk. Lapse vanemad on šokis ja meedia pasundab väsimatult tulututest otsingutest. Kui paljulubavad juhtlõngad ummikusse jooksevad, hakkab Charliele tunduma, et keegi varjab väikese Beatrice’i kohta tõde. Iga mööduva tunniga muutub imiku leidmine elusana üha ebatõenäolisemaks ning Charlie on sunnitud endast ja ümbritsevatest inimestest maksimumi nõudma…

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

Ihne lesknaine mõrvatakse jõhkralt oma Veneetsia korteris ning politsei kahtlus langeb kohe tema rumeenlannast teenijale. Kui too vahistamise kartuses põgenedes hukkub, on politsei kindel, et nende töö on tehtud; mitu nädalat hiljem ilmub aga välja naaber, kes asub süüdistatu süütust kaitsma.
Ainus uurija, kes seda alibit usub, on commissario Brunetti, kes peab ülemuste teadmata rumeenlanna süütust tõestama ja leidma tolle tööandja tegeliku tapja.

Kui eradetektiiv Kate Marshall leiab ühest veehoidlast hulpimas noormehe surnukeha, tunnistab politsei selle traagiliseks õnnetuseks. Ent juhtunu üksikasjad ei klapi: miks ta seal keset ööd oli? Kuidas ta sai uppuda, kui tegu oli hea ujujaga?
Kate ja tema assistent Tristan Harper teevad juhtlõngu uurides palju süngema avastuse. See on kõigest viimane ohver aastakümnete taha ulatuvas mõrvade seerias. Väidetavalt ilmub müütiline sarimõrvar veerevas udus, röövides oma ohvrid nagu fantoom. Ja kui röövitakse veel üks inimene, peavad Kate ja Tristan ajaga võidu jooksma, et päästa teda samast saatusest.

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi... 

1974. aasta lihavõttepühade ajal kaob Fjällbacka lähedalt Valö saarelt jäljetult üks perekond. Söögisaalis on kaetud laud uhkeks õhtusöögiks, kuid kõik peale pererahva aastase tütre Ebba on kadunud.

Kriminaalromaanile omased sündmuste keerdkäigud, õudukale iseloomulikud äkilised ilmumised-kadumised, toores vägivald, pidev ebamugavustunne ja hirm ning üha kasvav pinge hoiavad lugeja ihu kananahal kuni viimase leheküljeni, jätmata ruumi illusioonidele.

Kate Marshall oli paljutõotav noor politseiuurija, kui ta tabas kurikuulsa Nine Elmsi sarimõrvari. Kuid tema karjääri seni suurim saavutus pöördus hoopis kohutavaks katsumuseks. Kate’i karjäär lõppes skandaaliga. Avalikkus ründas teda niinimetatud inimsööjajuhtumit ümbritsevate šokeerivate asjaolude pärast, ta tundis, et teda on reedetud, ja traumeerituna tõmbus ta politseitööst eemale.