Krimi

Kui Matt Ballard politseis tööle asus, mõrvati kõrvalises ja sünges Gibbet Feni piirkonnas kolm poissi. Pärast peamise kahtlusaluse hukkumist autoavariis tapmised lakkasid, kuid Matt ei olnud veendunud, et tegu oli õige mõrvariga.

Enam kui 25 aastat hiljem saab Matt märgistamata ümbrikus foto, mis on tehtud just Gibbet Feni kuriteopaigas, vahetult enne mõrva toimumist. Seejärel hakkab saabuma veel vanade mõrvadega fotosid ning ka intiimseid pilte Matti salajasest eraelust…

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.
Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi... 

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Sa arvasid, et ta on loodud sind abistama. Sa eksisid ... Ta on su majas. Ta korraldab su elu. Ja nüüd röövib ta sinult kõik.  

„Electra, pane tuled põlema.“ „Electra?“ „Ma tean, mida sa oled teinud.“

 Digimaailma õudusi lahkav psühholoogiline põnevik „Külmakaksikute“ autorilt.

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.

Vaikne Rootsi kuurort Fjällbacka on näinud mitmeid tragöödiaid, kuid midagi nii hirmsat pole siin varem aset leidnud: kalur leiab võrgust väikese tüdruku surnukeha ja lahkamisel selgub, et tegu polnudki õnnetusjuhtumiga…

Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat.

Kriminaalromaanile omased sündmuste keerdkäigud, õudukale iseloomulikud äkilised ilmumised-kadumised, toores vägivald, pidev ebamugavustunne ja hirm ning üha kasvav pinge hoiavad lugeja ihu kananahal kuni viimase leheküljeni, jätmata ruumi illusioonidele.

Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Populaarse krimikirjaniku naine mõrvatakse, jäljendades tema raamatus kirjeldatud tapmist. Vallandub kummaliste mõrvade laine, mis jahmatab ka paljunäinud uurijaid.

Politseimaja juhtkond ei ole rahul: kuritegude lahendamise protsent Q-osakonnas on oodatust madalam. Rose võiks tõendada vastupidist, aga teda vaevavad omad probleemid, mis ta psühhoosiga haiglasse viivad ja kergitavad pinnale tumeda mineviku - mineviku, kus on võib-olla sündinud julm kuritegu…

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

„Niiditõmbaja“ on Jussi Adler-Olseni kuulsa „Osakond Q“-krimisarja kuues osa. See on lugu, mis räägib hukutavast kirest, armukadedusest ja kinnismõtetest.

Max Seecki hingetuks võtva kiirusega arenev põnevik on iseseisev järg eelmisel aastal ilmunud raamatule „Hammurapi inglid“.

„President on kadunud“ on 1992. aastal USA presidendiks valitud Bill Clintoni esimene romaan.

Maria Kallio kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

15-aastase Marco Jamesoni eluunistus on saada Taani kodanikuks ja käia koolis nagu kõik normaalsed teismelised, kuid tema onu Zola sunnib nii teda kui ka teisi endise mustlasklanni lapsi tänaval kerjama ja varastama. Viies osa Jussi Adler-Olseni ülemaailmselt menukast Q-osakonna krimisarjast.

Ühel augustiõhtul loeb ta ajalehest, et destruktiivse käitumisega tütarlaste kinnises hoolekandeasutuses on toime pandud kohutav mõrv. Flora Hansen otsustab helistada politseile ja väidab, et on ühenduses tapetu hingega.

Noor uurija Maria Kallio on just saanud ülesande lahendada oma esimene mõrvajuhtum, tõestamaks iseendale ja oma meeskonnale, et temas on konstaablitööks piisavalt sisu ja südikust.

Juurdlus võtab omapärase pöörde, kui Erika tiimi kätte jõuavad valvekaamerate salvestised viiest kahtlusalusest, kes näevad välja äravahetamiseni sarnased. Politsei küll pingutab, et naiste isikuid kindlaks teha, kuid salapärane Annabelle on neist pidevalt paari sammu võrra ees.

Viis aastat pärast seda saatuslikku päeva, tüdruku kaheksandal sünnipäeval, saabub Kiera vanematele jahmatav videokassett: kaheksa-aastane Kiera, elus ja terve, mängib tundmatus magamistoas. Juhtumit aastaid uurinud ajakirjanik Miren Triggs rõõmustab, et lõpuks on olemas juhtlõng. Kuid midagi ei lahene ja kassette saadetakse aastate jooksul veel. Seitse aastat pärast esimest jõuab vanemateni märgilise sisuga salvestis: sama magamistuba, aga Kierat seal enam pole.

1990. aastal leiab Wiking Stormberg oma abikaasa Helena kirja. Naine on läinud murakaid korjama. Nende vastsündinud tütar Elin on emaga kaasas, poeg Markus aga vanaema juures. Õhtuks pole Helena koos Eliniga ikka veel tagasi tulnud. Elin leitakse elusalt Kallmyreni soo servalt, Helena on aga jäljetult kadunud. Ent ühel 2020. aasta suvepäeval saab Markus kurjakuulutava kirja, mille all on Helena nimi.

Kui tõusulaine eradetektiiv Kate Marshalli merepõhja tirib ja naine vaid napi vedamise läbi surmast pääseb, tutvub ta haiglas taastudes vanema daami Jeaniga. Too räägib kohutava loo sellest, kuidas tema kolmeaastane lapselaps Charlie üksteist aastat tagasi Dartmoori rabas telgist kaduma läks.

Gemma Robinson ilmub Ellioti ellu nagu keeristorm. Nad abielluvad ja seavad end mehe kodus sisse. Kui Gemma küsib Elliotilt, kas tema vanemad võivad tulla paariks nädalaks nende juurde elama, on mees rõõmuga nõus.
Robinsonid saabuvad koos Gemma õe Chloega – salapärase noore naisega, kes keeldub rääkimast ega välju oma toast. Elliot hakkab kahtlustama, et Robinsonid varjavad midag

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Psühholoog ja kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab kutse FBI-lt. Teada-tuntud kurikaela naine on sattunud psühhiaatriahaiglasse ega saa abikaasa peatsele kohtuprotsessile tunnistajaks minna. Ilma naiseta vajuks süüdistus kokku, ent keda on politseil appi paluda, kui selle erakliiniku personal on sama ettearvamatu nagu patsiendid?
Viimases hädas pöördutakse Gregory poole, kel tuleb julgus kokku võtta, Buchanani haigla pelutavate müüride taha astuda ja tõde päevavalgele tuua. Kuid kas Gregory väljub sealt iseendana?

Jussi Adler-Olseni Q-osakonna krimisarja 9. raamat jahib sarimõrvarit koroonapiirangute ajal.
 
Kui südantlõhestav enesetapp toob päevavalgele vana, peaaegu unustuse hõlma vajunud juhtumi, paljastub kummaline laitmatult ajastatud surmajuhtumite jada, mida on seni peetud õnnetusteks või enesetappudeks.
Seistes silmitsi oma seni kõige raskema juhtumiga, mille uurimist takistavad COVID-19 piirangud ja isiklikud probleemid, tuleb Q-osakonnal leida süüdlane enne järgmise mõrva sooritamist, sest mõrvar ei ole oma tööd veel kaugeltki lõpetanud.
 

Kui nelja-aastane Linnea Fjällbacka lähedal asuvast talust kaob, ärkavad ellu traagilised mälestused: kolmkümmend aastat varem kadus täpselt samast talust  väike tüdruk, kes leiti hiljem mõrvatuna. Tookord süüdistati tema röövimises ja tapmises kahte 13-aastast tüdrukut. Kohus mõistis nad süüdi, kuid vanuse tõttu pääsesid nad vanglakaristusest. Üks neist on pärast seda elanud Fjällbackas vaikset elu, teine naasis äsja esimest korda pärast juhtunut Fjällbackasse, nüüd kuulsa näitlejana, kes kehastab ümbruskonnas filmitavas filmis Ingrid Bergmani. 

Janey Markham on põnevil, et ta perel avaneb võimalus kolida ihaldusväärsele Buckingham Crescenti nime kandvale tänavale. Jõuka piirkonna elanikud ei ole aga varmad teda enda seltskonda laskma, kuni ta tutvub Tanyaga, kes Janey lahkelt oma tiiva alla võtab.
Tanyaga sõbrunedes tunneb Janey, et lõpuks õnnestub tal keeruline minevik seljataha jätta.
Aga siis muutub kõik …

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.

Seal sa siis seisad. Ja näed terrassil üht meest – meest, kelle tunneksid ära une pealt. Nüüd paistab ta vanemana, aga see on igal juhul tema. Kuid see ei ole võimalik, sest ta on juba üle kahe aasta surnud olnud. Sa tead seda surmkindlalt. Sest just sina tapsid ta.

See pidanuks olema täiuslik kokkutulek: kuus ülikoolisõpra on pärast kahtekümmet aastat jälle koos. Peoperenaine Ali elab viimaks ometi elu, millest ta on unistanud, tal on karjäär, mille üle uhkust tunda, ja imeline perekond ülikooliaegse kallimaga, kellest on saanud tema abikaasa. Aga kokkutulekuööl tuleb tema parim sõbranna lagedale sedavõrd šokeeriva süüdistusega, et mitte miski pole enam kunagi endine.

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

Kaks aastat tagasi kaotas Julia traagilises õnnetuses pere. Tema abikaasa uppus tütar Lilyt päästa üritades kodu lähedal jões. Aga tüdruku surnukeha jäi leidmata ja Julia usub sisimas, et Lily on endiselt elus.
Üksi ja rahahädas, avab Julia kodumaja kirjanike loomemajana. Üks esimesi külalisi on õuduskirjanik Lucas, kellele saab Lilyga juhtunu väljaselgitamine kinnismõtteks. Kuid kõigest mõni päev pärast mehe saabumist toimub majas rida kõhedaid sündmusi.

Sa tuled laevalt maha ja politsei ootab sind. Kiti abikaasa Melia on teatanud mehe kadumisest ja üks kaasreisija nägi, kuidas sa tülitsesid Kitiga, kui te sõitsite tollelt jõuluistumiselt viimase laevaga koju. Politsei sõnul oli sul põhjust teda vihata. Teda tappa. Sa vaidled vastu. Kit on su sõber – küsige Melialt, kes seda kindlasti kinnitab. Ja kes on ikkagi too kaasreisija, kes sulle näpuga näitab? Mida nad teavad su eraelust? Tol ööl võis küll juhtuda kokkusattumusi, aga sina oled süütu, täiesti süütu! Oled ju?  

Sandhamni saarel valitseb talv. Jõululaupäeval jõuab siia viimase laevaga hirmunud, põgenev naine. Järgmisel päeval leitakse hotelli lähedalt lumehangest tema surnukeha ning kriminaalinspektor Thomas Andreasson on sunnitud oma jõulupuhkuse katkestama.
Nüüd seisab ta silmitsi juhtumiga, kus tuleb rinda pista tuntud ja kartmatu sõjakorrespondendi, valitseva võõravihailmingu ja ebaharilikult osava mõrvariga. Thomas püüab leida neis ühist nimetajat, kuid siis avastatakse veel teinegi mõrv.

Kui arheoloogilistel väljakaevamistel leitakse üllatuslikult hunnik inimluid, saab Black Country põllust vaneminspektor Kim Stone’i jaoks keeruline kuriteopaik.

Luid välja kaevates selgub, et hauda on maetud rohkem kui üks inimene. Ja märgid luudel viitavad kujuteldamatutele õudustele, milles on oma roll loomapüünistel ja koerahammastel.

Ihne lesknaine mõrvatakse jõhkralt oma Veneetsia korteris ning politsei kahtlus langeb kohe tema rumeenlannast teenijale. Kui too vahistamise kartuses põgenedes hukkub, on politsei kindel, et nende töö on tehtud; mitu nädalat hiljem ilmub aga välja naaber, kes asub süüdistatu süütust kaitsma.
Ainus uurija, kes seda alibit usub, on commissario Brunetti, kes peab ülemuste teadmata rumeenlanna süütust tõestama ja leidma tolle tööandja tegeliku tapja.

Kui eradetektiiv Kate Marshall leiab ühest veehoidlast hulpimas noormehe surnukeha, tunnistab politsei selle traagiliseks õnnetuseks. Ent juhtunu üksikasjad ei klapi: miks ta seal keset ööd oli? Kuidas ta sai uppuda, kui tegu oli hea ujujaga?
Kate ja tema assistent Tristan Harper teevad juhtlõngu uurides palju süngema avastuse. See on kõigest viimane ohver aastakümnete taha ulatuvas mõrvade seerias. Väidetavalt ilmub müütiline sarimõrvar veerevas udus, röövides oma ohvrid nagu fantoom. Ja kui röövitakse veel üks inimene, peavad Kate ja Tristan ajaga võidu jooksma, et päästa teda samast saatusest.

SA VÕID PÄÄSTA SADU ELUSID. VÕI SIIS SELLE ÜHE, MIS ON SULLE KÕIGE TÄHTSAM.

Lennusaatja Mina püüab keskenduda reisijatele, mitte raske iseloomuga viieaastasele tütrele, kes koju maha jäi – ega ka oma abielu raputavatele probleemidele. Ent peagi pärast õhkutõusu saab Mina kirjakese, mis toob talle judinad ihule. Keegi tahab teha nii, et lennuk ei jõuaks sihtkohta.

Ta teeb kõik, et meest kinni hoida, on valmis isegi tapma. Lõppude lõpuks – ta on seda ometi varemgi teinud …
Saladuste ja valede puntrasse mässitud üksteisele võõrad inimesed jõuavad peagi arusaamisele, et neil on rohkem ühist, kui nad oleks osanud eales aimata. Pärast seda, kui ootamatu traagiline sündmus nad kokku viib, muutuvad nende elud pöördumatult.

Mis saab siis, kui selgub, et inimene, keda arvasid läbi ja lõhki tundvat, on tegelikkuses keegi, kes ei saaks olla võõram?

Ema. Kangelane. Valetaja. Tapja.

Verdtarretav vägivallategu …
Sekundi murdosa jooksul võib elu pöördumatult muutuda. Andrea Oliveri elu pöördeline sekund jõuab kätte siis, kui kodukoha kaubanduskeskuses pannakse toime tapatalgud.

Kirjanik Erica Falck pöördub pärast vanemate ootamatut surma tagasi lapsepõlvekoju Rootsi läänerannikul, väikeses Fjällbacka asulas. Kui tema lapsepõlvesõber Alex Wijkner leitakse tapetuna jääkülmast veest, tiritakse Erica pettuste, valede ja saladuste võrku.

Reka kastis lamades püüab Jenny meenutada, mida röövi üle elanud naised on hiljem rääkinud. Kas ta peaks vastu hakkama või tasuks üritada sõbralikke suhteid luua? Läbi suule kleebitud teibi pole mõtet karjuda, keegi peale autojuhi ei kuuleks teda nagunii. Ta peab olema vait: parem on, kui mees ei tea, et ta on teadvusel.

Commissario Brunetti ega ka tema naine Paola ei ole kunagi tundnud erilist sümpaatiat Itaalia relvajõudude vastu. Kui Veneetsia elitaarsest sõjaväeakadeemiast leitakse poodud kadeti surnukeha, valdavad Brunettit segased tunded: ühelt poolt kahetsus ja kurbus tema enda poja vanuse noormehe surma pärast ning teiselt poolt põlgus ja ärritus poisi õpetajate ning kaasõpilaste upsakuse ja ülbuse pärast.

Vic ja Melinda Van Alleni abielu hoiab koos kokkulepe, mille järgi võib naine pidada armukesi, kui ta ei hülga perekonda. Lõpuks ei suuda Vic siiski oma armukadedust ohjata ning üritab naist väljamõeldud mõrvaloo abil tagasi võita. Paraku saab väljamõeldis tegelikkuseks.
Raamatu põhjal valmis 2020. aastal film, mis ootab oma linastumist kinodes.

1974. aasta lihavõttepühade ajal kaob Fjällbacka lähedalt Valö saarelt jäljetult üks perekond. Söögisaalis on kaetud laud uhkeks õhtusöögiks, kuid kõik peale pererahva aastase tütre Ebba on kadunud.