Krimi

Nüüdsama juhtumi lahendanud ja Iirimaalt naasnud psühholoogist kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab Prantsuse politseilt kutse, millest pole võimalik keelduda. Käes on Pariisi moenädal ja surema hakkab maailma kauneimaid naisi. Kaunitaride nägu rünnatakse terariistaga ja ajakirjandus tõuseb tagajalgadele.
Ühel ohvril õnnestub eluga pääseda, aga ta on nii traumeeritud, et ei saa rääkida. Olulise tunnistaja abita jäänud politsei on jõuetu.

18-aastane Saamuel ajab kogemata nurja narkotehingu ja peab narkoboss Igori eest meeleheitlikult põgenema. Ta pääseb ja vastab saarestikus elava pere kuulutusele, milles otsitakse abilist nende ajukahjustusega pojale. Kui ta mereäärses majas elava kauni Raaheli ja ta poja Jonase juurde jõuab, ei lähe miski nii, nagu Saamuel plaanib. Lisaks püüab tema ema – vabausklik Pernilla – oma parima arusaama järgi poja elus vägisi korda luua.  Kriminaalinspektor Manfred Olssoni on tabanud perekondlik tragöödia. Ta uurib kaht näiliselt uimastitega seotud mõrva, kuni tema tee ristub Saamueli ja Pernillaga.  

Kui Matt Ballard politseis tööle asus, mõrvati kõrvalises ja sünges Gibbet Feni piirkonnas kolm poissi. Pärast peamise kahtlusaluse hukkumist autoavariis tapmised lakkasid, kuid Matt ei olnud veendunud, et tegu oli õige mõrvariga.

Enam kui 25 aastat hiljem saab Matt märgistamata ümbrikus foto, mis on tehtud just Gibbet Feni kuriteopaigas, vahetult enne mõrva toimumist. Seejärel hakkab saabuma veel vanade mõrvadega fotosid ning ka intiimseid pilte Matti salajasest eraelust…

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.
Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi... 

Sa arvasid, et ta on loodud sind abistama. Sa eksisid ... Ta on su majas. Ta korraldab su elu. Ja nüüd röövib ta sinult kõik.  

„Electra, pane tuled põlema.“ „Electra?“ „Ma tean, mida sa oled teinud.“

 Digimaailma õudusi lahkav psühholoogiline põnevik „Külmakaksikute“ autorilt.

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.

Vaikne Rootsi kuurort Fjällbacka on näinud mitmeid tragöödiaid, kuid midagi nii hirmsat pole siin varem aset leidnud: kalur leiab võrgust väikese tüdruku surnukeha ja lahkamisel selgub, et tegu polnudki õnnetusjuhtumiga…

Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat.

Kriminaalromaanile omased sündmuste keerdkäigud, õudukale iseloomulikud äkilised ilmumised-kadumised, toores vägivald, pidev ebamugavustunne ja hirm ning üha kasvav pinge hoiavad lugeja ihu kananahal kuni viimase leheküljeni, jätmata ruumi illusioonidele.

Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Populaarse krimikirjaniku naine mõrvatakse, jäljendades tema raamatus kirjeldatud tapmist. Vallandub kummaliste mõrvade laine, mis jahmatab ka paljunäinud uurijaid.

Politseimaja juhtkond ei ole rahul: kuritegude lahendamise protsent Q-osakonnas on oodatust madalam. Rose võiks tõendada vastupidist, aga teda vaevavad omad probleemid, mis ta psühhoosiga haiglasse viivad ja kergitavad pinnale tumeda mineviku - mineviku, kus on võib-olla sündinud julm kuritegu…

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

„Niiditõmbaja“ on Jussi Adler-Olseni kuulsa „Osakond Q“-krimisarja kuues osa. See on lugu, mis räägib hukutavast kirest, armukadedusest ja kinnismõtetest.

Max Seecki hingetuks võtva kiirusega arenev põnevik on iseseisev järg eelmisel aastal ilmunud raamatule „Hammurapi inglid“.

„President on kadunud“ on 1992. aastal USA presidendiks valitud Bill Clintoni esimene romaan.

Maria Kallio kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

15-aastase Marco Jamesoni eluunistus on saada Taani kodanikuks ja käia koolis nagu kõik normaalsed teismelised, kuid tema onu Zola sunnib nii teda kui ka teisi endise mustlasklanni lapsi tänaval kerjama ja varastama. Viies osa Jussi Adler-Olseni ülemaailmselt menukast Q-osakonna krimisarjast.

Kui suvi hakkab lõppema ja ees terendub detsember, tabab Rachelit hirm, et Jamie sõnad „Jõuludeks oled sa surnud” võivad tõeks saada.

Ühel augustiõhtul loeb ta ajalehest, et destruktiivse käitumisega tütarlaste kinnises hoolekandeasutuses on toime pandud kohutav mõrv. Flora Hansen otsustab helistada politseile ja väidab, et on ühenduses tapetu hingega.

Patsiendi poole pöördudes kõmab Andersi peas pulss. Jurek Walter istub endiselt põrandal, pilgutab paar korda tema poole silmi ja hakkab end siis püsti ajama.
„See on vale,” ütleb Jurek nii, et lõuale pritsib verd. „Nad ütlevad, et ma olen koletis, aga mina olen ainult inimene …”

Noor uurija Maria Kallio on just saanud ülesande lahendada oma esimene mõrvajuhtum, tõestamaks iseendale ja oma meeskonnale, et temas on konstaablitööks piisavalt sisu ja südikust.

Šotimaa põhjatipus, Wicki politseijaoskonnas seisis pikka aega aknalaual üks kriibitud pudel. Kui kiri antakse üle politseikomissar Carl Mørckile, arvab ta esialgu, et tegemist on rumala poisikesetembuga. Aga kui ta suudab koos oma süürlasest abilise Assadiga tuhmunud teksti paremini dešifreerida, mõistavad nad, et kirja näol on tegemist viimase elumärgiga kahest 1990ndatel röövitud poisist.