Ilukirjandus

Kui commissario Brunetti sündmuskohale jõuab, on tal raske taibata, miks peaks keegi tapma illegaalse sisserändaja: sellistel on ju vähe raha ja pea olematud sotsiaalsed sidemed. Nii tundubki esmapilgul mõrva ilmne põhjus olevat omavaheline arveteklaarimine. Kui aga Brunetti asub juhtumit uurima ja sukeldub talle senini tundmatusse Veneetsia põrandaalusesse maailma, avastab ta, et immigrantide kogukonnas on kaalul terved varandused...

Inglismaale Cumbriasse on siginenud sarimõrvar, kes jätab ohvritelt eemaldatud kehaosi rahvarohketesse kohtadesse, kõigi silme alla, ja igas sündmuspaigas on üks ja sama veider sõnum: #MLV6.
Asja kutsutakse uurima Washington Poe ja Tilly Bradshaw, kes esiotsa satuvad suurde segadusse.

Ühtäkki saab Kara aga saladusliku postkaardi koos lennupiletiga New Yorki. Algab seiklusrohke reis, mille käigus õpib Kara paremini tundma iseennast, oma elu ja seda, mida ta elult ootab – ja võib-olla leiab ta sel teekonnal ka armastuse.

Rebecca Neumanneri abielu on karile jooksmas, sest ta soov emaks saada on muutunud kinnisideeks. Kuid siis saabuvad uudised ta võõraks jäänud perekonnalt Rhodoselt.  Kutsutud tagasi imekaunile Kreeka saarele, kus asub ta sünnikodu, taipab Rebecca, kui vähe ta teab oma vanaemast, kellest ta juba kümmekond aastat on eemale hoidnud. Rebecca lapsepõlves ei rääkinud Bubba kunagi natsi okupatsioonist, aga alati ringles selle kohta kuulujutte.

Rahutu ja uudishimulik Anna õpib lugema ja leiab sellest raamatukogude poolest tuntud iidsest linnast raamatu, mis pajatab loo Aethonist, kes igatseb muutuda linnuks, et ta saaks lennata utoopilisse taevaparadiisi. Anna loeb raamatut oma haigele õele, sellal kui linnamüüre pommitatakse Konstantinoopolit tabanud suure piiramise käigus.

See pidanuks olema täiuslik kokkutulek: kuus ülikoolisõpra on pärast kahtekümmet aastat jälle koos. Peoperenaine Ali elab viimaks ometi elu, millest ta on unistanud, tal on karjäär, mille üle uhkust tunda, ja imeline perekond ülikooliaegse kallimaga, kellest on saanud tema abikaasa. Aga kokkutulekuööl tuleb tema parim sõbranna lagedale sedavõrd šokeeriva süüdistusega, et mitte miski pole enam kunagi endine.

„Surnud postkast“ on spioonimaailmas peidik, kuhu jäetakse sõnum, mille käest kätte andmine oleks liiga riskantne. Raamat viib meid otse „surnud postkastide“ keskele 1990-ndate Eesti võitlustandril, kus segunevad Venemaa, Rootsi ning mitmete teiste riikide luurehuvid ning organiseeritud kuritegevus. Loole lisab hoogu ja vürtsi peategelase elukaaslase saladuslik kadumine ning sellest tingitud eluohtlikud sekeldused.

Salapärane mõrvalugu, millesse on pikitud ka veidi romantikat ja huumorit, leiab aset Inglismaal, imekaunil Northumbria rannikul asuval Lindisfarne’i saarel, mille ainus ühendus mandriga on tõusude ajal lainete alla mattuv teetamm.

Kolm sõpra leiavad ühiselt, et nad on ületöötanud ning vajavad hädasti puhkust. See otsustatakse veeta mööda jõge kulgedes. Plaani pidades tundub kõik hea............

„Luupainaja allee” on William Lindsay Greshami 1946. aastal ilmunud romaan, mis uurib meelelahutusmaailma kõige sügavamat põhjakihti ning selle asukaid. See on pime ja varjuline karnevalimaailm, mis on täis sahkerdajaid, kavaldajaid ja manipuleerivaid saatuslikke naisi.

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

Kate Marshalli detektiivibüroo saab hoo sisse, kui Kate ja tema partner Tristan palgatakse uurima kümnenditagust pealtnäha unustatud juhtumit.
Kaheteistkümne aasta eest paljastas sihikindel noor ajakirjanik Joanna Duncan poliitilise skandaali ja kadus pärast seda jäljetult. Toimik on suletud, kuid Joanna ema keeldub lahti laskmast.

Ühel talveõhtul leitakse tapetuna noor prostituut ja samal õhtul jäetakse politseijaoskonna juurde mõnekuune beebi. Kui tapetakse veel mitu prostituuti, iga järgmine mõrv verisem kui eelmine, taipavad uurija Kim Stone ja tema tiim, et esimene mõrv polnud juhus, vaid tegemist on sarimõrvariga.

Toateenija Molly Gray on maailmas ihuüksi ja harjunud olema tühine. Ta töötab luksuslikus Regency Grandi hotellis, klopib padjad kohevaks, pühib ära mustuse, tolmu ja külastajate saladused ning oskab olla nähtamatu. Ta on pelgalt toateenija – miks peaks keegi teda märkama?

„Kurjuse võrgus“ on psühholoogiline triller süngetest saladustest ja võigastest tegudest, milleni ollakse valmis nende varjamise nimel minema. Kiire tegevustikuga põnevik hoiab lugejat kuni lõpuni oma lõa otsas.

„Raevukas lesk“ on vaimukas ja südamlik lugu ühiskonnas valitsevatest stereotüüpidest, sõprusest ja armastusest. Huumori ja soojusega uurib autor „vanainimeste“ kohta maailmas: mida tähendab olla elujõuline ja vaba üle 70-aastane ühiskonnas, kus gallupite viimane vanuserühm on 61-65 aastat?

Kaks aastat tagasi kaotas Julia traagilises õnnetuses pere. Tema abikaasa uppus tütar Lilyt päästa üritades kodu lähedal jões. Aga tüdruku surnukeha jäi leidmata ja Julia usub sisimas, et Lily on endiselt elus.
Üksi ja rahahädas, avab Julia kodumaja kirjanike loomemajana. Üks esimesi külalisi on õuduskirjanik Lucas, kellele saab Lilyga juhtunu väljaselgitamine kinnismõtteks. Kuid kõigest mõni päev pärast mehe saabumist toimub majas rida kõhedaid sündmusi.

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

IDÜLLILIST ÅRE SUUSAKÜLA TABAB VAPUSTUS, kui vahetult enne talvehooaja algust leitakse suusatõstukite juurest noore tütarlapse poolpaljas surnukeha. Laip on läbi külmunud ja mitmed asjaolud viitavad tapmisele. 

On jaanuar ja Fjällbacka on külma haardes. Üks poolpaljas tüdruk jõuab ekseldes läbi lumise metsa maanteele. Ei kusagilt ilmuv auto ei jõua õigel hetkel kõrvale pöörata…

Miljardär ja häkkerikuulsusega Blake Landon on tarkvaraäri paha poiss, kes harjunud saama kerge vaevaga kõike, mida tahab. Erica innukus ja loomulik ilu lummavad teda esimesest hetkest, mil naine koosolekuruumi astub. Otsustanud Erica endale võita, murrab mees läbi tema kaitsemüüri.

Nüüdsama juhtumi lahendanud ja Iirimaalt naasnud psühholoogist kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab Prantsuse politseilt kutse, millest pole võimalik keelduda. Käes on Pariisi moenädal ja surema hakkab maailma kauneimaid naisi. Kaunitaride nägu rünnatakse terariistaga ja ajakirjandus tõuseb tagajalgadele.
Ühel ohvril õnnestub eluga pääseda, aga ta on nii traumeeritud, et ei saa rääkida. Olulise tunnistaja abita jäänud politsei on jõuetu.

Äkki nägi ta saledat ja tõmmut tibi külmkapi sisemusest enda poole vaatamas. Veiko sirutas käed välja. Kõhnad piigad mõjusid ahvatlevalt.

Ta saigi tõmmu iluduse kätte, surus ta hellalt oma rinnale, aga too muutus Rannarootsi suitsuvorstiks. Veiks viskas vorsti vastikusega eemale, samas kui külmar sikutas teda jalgadest jääkambri poole. Ta peksis kappi nagu jaksas ja leidis end lõpuks köögilaua alt, tükike vorsti pihus.  

Sandhamni saarel valitseb talv. Jõululaupäeval jõuab siia viimase laevaga hirmunud, põgenev naine. Järgmisel päeval leitakse hotelli lähedalt lumehangest tema surnukeha ning kriminaalinspektor Thomas Andreasson on sunnitud oma jõulupuhkuse katkestama.
Nüüd seisab ta silmitsi juhtumiga, kus tuleb rinda pista tuntud ja kartmatu sõjakorrespondendi, valitseva võõravihailmingu ja ebaharilikult osava mõrvariga. Thomas püüab leida neis ühist nimetajat, kuid siis avastatakse veel teinegi mõrv.

"Ma tean, kes sa oled," sosistas Maria.
"Kes siis?"
"Ussmees!"
Edasi käis ta mu taga ja kommenteeris üle mu õla igat viimast kui ussi, mille ma endale kalapüüdmiseks välja valisin. "Oo, näe, Rõveuss!" "Paeluss!"