Dokumentalistika

Raamat justustab loo Eesti ühest tuntumast ärimehest, poliitikust, siseministrist ja linnapeast, Robert Lepiksonist, valgustades ühtviisi nii tema kujunemist mõjukaks majandusinimeseks ja ühiskonnategelaseks, kui ka hilisemat tööd ja eraelu puudutavaid tahke.

1914. aasta juuli viimastel päevadel saatsid kuningas, keiser ja tsaar – keda pere keskel kutsuti hellitlevalt Georgieks, Willyks ja Nickyks – üksteisele telegramme. Kolm meest, kes valitsesid poolt maailma.
Erakordne perekonnalugu kolmest nõbust, kes viisid maailma sõtta.

Autor vaatleb neid aastaid, mil varemetes Estonia teater uuesti jalule tõusis, oma majja tagasi kolis ja aastate jooksul taas eesti kultuurielus auväärse koha kätte võitis.
Raamatus on kokku üle 180 foto ja illustratsiooni, paljud neist seni avaldamata.

Miliza Korjus on üks 1930.–1940. aastate imetlusväärsemaid ning unikaalsemaid loodusliku andega laulukunstnikke, kelle sära pole tänapäevalgi kaotanud oma hiilgust, haaravust ning lausa magnetilist võlujõudu.

Laulja Üllar Jörbergi sügavmadal bariton on eestlastele kõrva nurrunud tervelt 45 aastat. Tänaseni käib ta esinemas kõikjal üle Eestimaa. Mis on Jörbergi saladus, et ta on suutnud nõnda kauaks lavale jääda, tundmata isegi nooti?

Kumba aga me öölaulupidudel oma südames rohkem nõudsime: kas abstraktset vabadust või kohvi ja sukkpükse? Võimalust tarbida nii nagu heaoluriikides … Tuletame õige meelde, kes olid need, kes juba ENSV aegadel pakkusid inimestele võimalust saada pisutki osa lääne virvatuledest.

Miks nii paljud meist paisuvad uhkusest, kuuldes oma riigi hümni või nähes rahvuslippu? Miks seletame seda, kes oleme, rahvuse kaudu? Miks poliitikud lubavad alati seista eelkõige „rahvuslike väärtuste” kaitsel?

2002.–2005. aastal elas Betsy Udink Pakistanis. Sealsete mullade sõnul on islam ainus religioon maailmas, mis on andnud naistele õigused. Asudes seda väidet sügavuti uurima, seisis Betsy Udink aga silmitsi sadade aumõrvadega.

Sionism kui liikumine on oma eksisteerimisaja jooksul tekitanud nii tulist poolehoidu kui ka sama tormilist hukkamõistu, vähem ükskõikset suhtumist. Pooldajate jaoks tähistab nimetus demokraatlikku ja progressiivset rahvuslikku vabastusliikumist, mis on rõhutud ja kodumaata inimestele andnud kodumaa, vabaduse ja turvatunde.

Carolijn Visseri raamatus kohtume naistega, keda elu on sünnimaalt kaugele viinud. Ehk mäletate veel Miss Concordiat Sigrid Xin Wangi, seni vist ainsat hiinlannat meie iludusvõistluste ajaloost?

Sa ei näe neid? Küll aga tunned kogu aeg, oma nahal, kuidas nad sinust toituvad. See on raamat Eesti valitsejatest, viimase 70 aasta elu peremeestest. Mitte näilistest, vaid tegelikest. Poliitika ja äri niiditõmbajatest.

Kapten Lembit Uustulnd on kirjutanud raamatu oma kolleegist ja sõbrast, legendaarsest kaugsõidukaptenist Ülo Kollost, mida ei saa aga nimetada lihtsalt elulooraamatuks. Kaks merekaru, kes on merd kündnud juba aastakümneid, istuvad maha ja ajavad juttu, meenutavad reise, laevu, inimesi.

Surve- ja hirmuvahendeil Vene riigis on olnud mitmeid nägusid ja nimesid: Ivan IV opritšnikud oma koerapealuude ja luudadega, tsaari salapolitsei ohranka. Eri aegadel erinevaid nimesid kandnud nõukogude repressiivorganid, mis hoidsid oma raudses terrori ja hirmu haardes

Mark Sandle’i lühiülevaade kommunismi ajaloost näitab kommunismi arenguteed industriaalühiskonna massiliikumiseks, mis ihkas luua võrdsuse, õigluse, harmoonia ja koostöö ühiskonda, kuidas moodsast kommunismist arenes Teise maailmasõja lõpuks globaalne võim.

Raamat piirist ja piiririkkumistest. Kuidas moodustus Eesti ümber raudne eesriie, kes ja kuidas seda valvasid, millised olid vahendid pagejate püüdmiseks ning kuidas kõigest sellest hoolimata põgeneda üritati ja ka põgeneti. Need on tõsised lood ENSV aegadest.

„Vene revolutsioon” toob meie ette 20. sajandi alguse Venemaal toimunud revolutsioonid pisut harjumatu nurga all. See on pilk väljapoolt, eemalseisja vaatepunktist ja sellisena mõjub eesti lugejale vägagi värskendavalt.

Mis oli Michael Jacksonis sellist, mis tõi talle miljoneid ustavaid ja pühendunud fänne kõikjal üle maailma? Kuidas suutsid tema karisma, ainulaadne maagia ja isiklikud eripärad valitseda popmuusikat nii pikka aega? Kas tema ekstsentrilisus üksnes võimendas tema populaarsust?

Kes on elavad surnud ja mida nad teevad Jumalate Linnas? Mis juhtub tavalise inimesega Surmaorus? Miks püüdis joogi Milarepa Surnute Kuningriiki pääseda? Kes on Näljane Kurat ja miks inimesed teda kardavad?

Keegi ei sünni spiooniks või riigireeturiks. Selleks saadakse – erinevatel põhjustel. Kuidas sai Herman Simmist riigireetur? Ta ei läinud Eesti kaitseministeeriumisse tööle mõttega hakata riiki reetma, et saadud raha eest valge kaater osta.

Raamat jutustab loo rahvalaulik Virve Kösterist, kes avalikkusele tuntud eelkõige Kihnu Virvena. Biograafia käsitleb nii Virve noorusaastaid Manijal kui ka hilisemat elu Kihnus, samuti tema kujunemist armastatud rahvalaulikuks ja koostööd teiste eesti muusikutega.

Selles mõjukas ja põhjalikus raamatus juhib Misha Glenny meid teekonnale läbi uue rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse maailma.

Paul Rolandi raamat pakub ülevaadet ja analüüsi, kas ja kuivõrd vastab tõele natside seotus maagia ja kurjuse jõududega. Kelle loodud ja milline oli see maailmavaateline alus, millele rajas Hitler ja tema lähikond oma aaria härrasrassi teooria?

Kus lõpeb kino ja algab elu? Aga ümberpöördult? Oma vimkalistes ja litsakalt lopsakates esseedes vene kinost ning selle loojaist ei vasta Vaapo Vaher kummalegi küsimusele, kuid jagab hüva- ja kurakätt vihjeid, mis aitavad meil näha, et kaamera pole kunagi piir ühe ja teise reaalsuse vahel.

Arvi Siig (1938–1999) on eesti luules tuntud eriti oma linnateemaliste luuletuste poolest. Paremini kui keegi teine kirjeldas ta 1960. aastate linnapilte ja rahutuid noori oma vaimseis otsinguis.

Jon E. Lewis on ühtede kaante vahele kogunud lood piraatide kohta, mis on kirjutatud nende kaasaegsete poolt. Lugejale tutvustatakse kõige jubedamaid piraate ja kirjeldatakse nende kõige kohutavamaid kuritegusid.