2002.–2005. aastal elas Betsy Udink Pakistanis. Sealsete mullade sõnul on islam ainus religioon maailmas, mis on andnud naistele õigused. Asudes seda väidet sügavuti uurima, seisis Betsy Udink aga silmitsi sadade aumõrvadega.
Raamat räägib hospiitsi, psühhiaatriahaigla ja Alzheimeri-haigete aedadest, tervendavatest aedadest lastele, vähiaedadest, teaduslikest stressiaedadest ning roheteraapiast.
Sellesse raamatusse on koondatud üheksa päevikuvormis reisikirjeldust aastaist 1992–2009. See küllalt pikk periood annab raamatule teatava ajalise sügavuse ning lubab lugejal jälgida nii Venemaa ja selle asukate kui ka autoriga toimunud muutusi.
Carolijn Visseri raamatus kohtume naistega, keda elu on sünnimaalt kaugele viinud. Ehk mäletate veel Miss Concordiat Sigrid Xin Wangi, seni vist ainsat hiinlannat meie iludusvõistluste ajaloost?
Ükskõik, kas te olete valmis kohvrid pakkima või otsite lihtsalt inspiratsiooni, avavad selle raamatu leheküljed teie silmad kaunimatele sihtkohtadele, mida sellel planeedil pakkuda on.
Meie unistuste sihtpunkt on inimtühi, valge liivaga rand, kaugel igapäevasest stressist. Raamatus „Tere tulemast paradiisi” jälgib Jennie Dielemans tänapäeva turismi liikumist – massturismi sünnist Gran Canarial kuni tänapäeva populaarse tšartersihtkoha Taini.
Pärnakas Veronika elu jõudis 1990-ndate keskel tupikusse: tal polnud korralikku tööd, kodu ega raha. Väljapääsu ei paistnud kuskilt. Ta tutvus juhuslikult väliseestlase Haroldiga, kes kutsus ta tänutäheks abi eest enda juurde Ameerikasse puhkama. Sealt hakkasid sündmused ootmatut rada pidi arenema.
Pärast aastast vabatahtlikku tööd Argentina pealinna vaestegetos pöördus Liis Kängsepp tagasi Eestisse, kuid rõõmu asemel puges ligi hoopis masendus. Segased tunded kogusid hoogu, sest koju saabumise esimestel kuudel koges ta ehedat kultuurišokki.
See raamat on võrsunud kahel Aasia-reisil saadud eredatest elamustest meie omast sootuks erinevast elust. Tähelepaneliku vaatlejana jälgib autor kohalikku elu ja vahendab seda lugejatele, mille muudab eriti huvitavaks tema laialdane teadmistepagas ajaloolase ning etnoloogina.
Tšingis-khaan tuiskas seitsme sajandi eest mööda Mongoolia ääretuid steppe, ja Michael Kohn on maailma ühes kaugeimas nurgas sealse taltsutamatu rahva hulgas tõenäoliselt peaaegu sama palju ringi rännanud.
