Mustlasest tallipoissi süüdistatakse Craveri hertsogi kahe poja tapmises Kongo ekspeditsioonil. Lugu peab täitma kaht eesmärki: tõe jalule seadma ja laiadele rahvahulkadele hinge minema. Ent see, mida Garvey Thomsonile jutustab, ületab ka kõige fantaasiaküllasemad seiklusromaanid…
Riikka Pulkkinen (1980) on soome prosaist, kes on avaldanud kaks romaani.
Tema debüütteos “Piir” (“Raja”, e k Pegasus, 2009, tlk Monika Pais) kandideeris Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat kirjandusauhinnale ja osutus Soomes 2006. aasta enimmüüdud debüütteoseks.
Me kõik oleme kuueteist-seitsmeteistaastased – kuid seda õigupoolest teadmata; see on ainuke vanus, mida oskame ette kujutada: vaevu tunneme minevikku. Me oleme ütlemata normaalsed, midagi muud peale normaalsuse plaan ju ette ei näegi, selle kalduvuse oleme verega pärinud.
Ühel hommikul lähevad kaks poissi seiklema – hobusevargile. Trond ei tea midagi oma sõbra peret tabanud tragöödiast, millega algas kahe perekonna lagunemine.
Minu nimi on Brodeck ja ma ei puutu üldse asjasse.
Mul tuleb seda öelda. Kõik peavad seda teadma.
Mina ei ole midagi teinud ja kui ma sain teada, mis oli juhtunud, oleksin soovinud sellest mitte kunagi enam juttu teha, tõmmata oma mälule sõlmed peale, hoida seda köidikutes nõnda, et see püsiks raudupüütud nugisena vait.
Raamatu peategelane on Araabia päritolu ja Iisraelis elav ning töötav edukas kirurg Amin Jaafari, kes saab teada, et ta naine Sihem on hukkunud enesetapurünnakus. Kuid šokk saabub siis, kui tuleb välja, et tema naine oli enesetaputerrorist.
“Hallides hinged” taaselustab autor Esimese maailmasõja sünge atmosfääri ühes Kirde-Prantsusmaa V-tähega algavas provintsilinnas. Külm talv. Läheduses kõmav kahurimürin. Haavatud sõdurid. Verevärvi niidina läbiv väikese tüdruku mõrva uurimine.
Jhumpa Lahiri üheksast lühijutust koosnev kogumik “Murede mõistja” tõi kaasa tõelise kirjandusliku tähelennu. Kogumik sai mitmeid auhindu, sealhulgas Pulitzeri preemia. Kahel maal kasvanuna näeb ta asju, mida paljud näha ei suuda. Autorit huvitavad tegelased, kes seisavad silmitsi keelebarjääriga, kes mõtlevad viisil, mida nad väljendada ei oska.