2013. aasta juuni. Indiast saab alguse tapva ebolaviiruse epideemia, mis peagi jõuab ka Eestisse. Linnad suletakse ja tekitatakse karantiinipiirkonnad, kedagi sisse ega välja ei lasta. Algab võitlus ellujäämise nimel. Üksteise, iseenda ja marodööridega. Viirus aga tapab edasi.
„Eesti loitsud“ toob lugejateni põhjaliku ja põneva käsitluse kunagiste eestlaste maailmapildist ja usust sõnas peituvasse jõusse. Loitsud olid osa igapäevaelust, et kõik tegemised kulgeks soodsas suunas.
Esimene, arglik, kirglik, meeletu, romantiline, joovastav, täiuslik... – armastusel on erinevaid varjundeid sama külluslikult nagu allikas veepiisku. Kas julged ennast avada, kas söandad juua armastuse allikast? Kui jah, siis on Sinu süda igavesti noor.
12-aastase Marteni vanaema sureb ära. Eks ta oli ka juba vana inimene. Nii et selles mõttes asjade tavapärane käik. Aga tavapärane pole hoopiski see, et vanaema vaim hakkab võtab Marteniga ühendust ja hoiatab lähitulevikus juhtuvate sündmuste eest.
“Hundipäikese aeg. Hullud on hundid ja hullud on hagijad” puhub lõpusarve TAMUR KUSNETSI kirjutatu kohaselt nii Kimbrungide kui ka Wulfingide vaenutsemise loole, milles kõik teod – olgu need head või halvad – ületavad tavalisuse määra.
Raamat pühendub jalgpalli ja eesti kultuuri tihedatele suhetele üldse. Kirjanikest olid kunagi väga tuntud tegevjalgpallurid näiteks Voldemar Õun ja Ernst Joll ehk Käo Jaan. Nemad on kuldtähtedega kirjas meie jalgpalliloos.
Sellesse raamatusse on sarja „Buratino tegutseb jälle” stsenarist Wimberg (Jaak Urmet) valinud välja 15 osa ja kohandanud need teleformaadist ümber selliseks, et neid oleks mõnus lastel ja vanematel ise lugeda.