Kumba aga me öölaulupidudel oma südames rohkem nõudsime: kas abstraktset vabadust või kohvi ja sukkpükse? Võimalust tarbida nii nagu heaoluriikides … Tuletame õige meelde, kes olid need, kes juba ENSV aegadel pakkusid inimestele võimalust saada pisutki osa lääne virvatuledest.
Vanga nägi minevikku ja tulevikku, aga ta oli ka ravitseja. Kuna ta ravitsejana kinnitas, et inimest aitavad kõige paremini need taimed, mis kasvavad tema enda kodukohas, siis ongi raamatusse valitud esmajoones retseptid, mille koostisosi saab ka Eestist korjata.
Miks nii paljud meist paisuvad uhkusest, kuuldes oma riigi hümni või nähes rahvuslippu? Miks seletame seda, kes oleme, rahvuse kaudu? Miks poliitikud lubavad alati seista eelkõige „rahvuslike väärtuste” kaitsel?
2002.–2005. aastal elas Betsy Udink Pakistanis. Sealsete mullade sõnul on islam ainus religioon maailmas, mis on andnud naistele õigused. Asudes seda väidet sügavuti uurima, seisis Betsy Udink aga silmitsi sadade aumõrvadega.
Sionism kui liikumine on oma eksisteerimisaja jooksul tekitanud nii tulist poolehoidu kui ka sama tormilist hukkamõistu, vähem ükskõikset suhtumist. Pooldajate jaoks tähistab nimetus demokraatlikku ja progressiivset rahvuslikku vabastusliikumist, mis on rõhutud ja kodumaata inimestele andnud kodumaa, vabaduse ja turvatunde.
Carolijn Visseri raamatus kohtume naistega, keda elu on sünnimaalt kaugele viinud. Ehk mäletate veel Miss Concordiat Sigrid Xin Wangi, seni vist ainsat hiinlannat meie iludusvõistluste ajaloost?
Sa ei näe neid? Küll aga tunned kogu aeg, oma nahal, kuidas nad sinust toituvad. See on raamat Eesti valitsejatest, viimase 70 aasta elu peremeestest. Mitte näilistest, vaid tegelikest. Poliitika ja äri niiditõmbajatest.
Kapten Lembit Uustulnd on kirjutanud raamatu oma kolleegist ja sõbrast, legendaarsest kaugsõidukaptenist Ülo Kollost, mida ei saa aga nimetada lihtsalt elulooraamatuks. Kaks merekaru, kes on merd kündnud juba aastakümneid, istuvad maha ja ajavad juttu, meenutavad reise, laevu, inimesi.
Surve- ja hirmuvahendeil Vene riigis on olnud mitmeid nägusid ja nimesid: Ivan IV opritšnikud oma koerapealuude ja luudadega, tsaari salapolitsei ohranka. Eri aegadel erinevaid nimesid kandnud nõukogude repressiivorganid, mis hoidsid oma raudses terrori ja hirmu haardes
Raamat pühendub jalgpalli ja eesti kultuuri tihedatele suhetele üldse. Kirjanikest olid kunagi väga tuntud tegevjalgpallurid näiteks Voldemar Õun ja Ernst Joll ehk Käo Jaan. Nemad on kuldtähtedega kirjas meie jalgpalliloos.
