LOOD UNUSTATUD TALLINNAST 2

Tallinna tööstus


Valdkond:
KK
208
148 x 210
11.12.2013
Lauri Vanamölder
978-9949-531-26-4
19.50
Meie veebipoest on raamat otsa saanud!
 

 

Jaak Juske linnalugude sarja kolmas raamat annab hea ülevaate Tallinna tähtsamate ajalooliste jõujaamade, tehaste ja vabrikute sünniloost, käekäigust ja mõjust linnale.
Paremaks orienteerumiseks linnaruumis on lood jaotatud rühmadesse ettevõtte praeguse või endise asukoha järgi. Alustatakse Tallinna tööstuse hälliks olnud, kuid nüüdseks maa-alla suletud Härjapea jõe ümbrusest. Seejärel tutvutakse sadama piirkonna ja Kopli linnaosaga, mille palge on pea täielikult kujundanud sinna 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses rajatud võimsad laevaehitus- ja masinatehased. Lõpuks antakse ülevaade läbi linna kulgevate maanteede ääres ja lähikonnas, samuti suuremates tööstuspiirkondades asunud või siiani tegutsevate ettevõtete ajaloost. Raamatus on üle saja vana foto, teed juhatab 1968. aasta linnaplaan.

*******

Jaak Juske on hingelt läbi ja lõhki linnaajaloolane, võiks küsida, miks ta üldse millegi muuga jahmerdab. Tihtipeale me teame üllatavalt vähe nende tehaste, hoonete ja tänavate minevikust, mis meid ümbritsevad, aga see raamat lisab kõigele tänapäevasele märksa rikkama varjundi. Juske teeb igapäevasest erakordse. Kui tahate teada, mis on pistmist F-hoonel ja Stalini kuulsal käpikul Mihhail Kalininil, siis see raamat annab vastuse.
– Priit Simson

*******

Teadupärast sünnib rikkus ennekõike siis, kui kapital ja töö kohtuvad ja sõbralikult koos uusi väärtusi looma hakkavad. Seda nimetataksegi majanduseks. Mida targemalt kasutatakse kapitali ja mida innustunumalt-targemalt osalevad tootmises töötajad, seda suuremad on ka ühiskonna ja üksikisikute sissetulekud. Sissetulekud aga investeeritakse tihti taas majadeks – tehasteks, kodudeks, kultuuriehitisteks.
Samas ajad muutuvad, muutuvad ühiskonna vajadused ja produktid. Põllumajanduslikust ühiskonnast sai kunagi tööstuslik ning tööstuslik on muutumas teeninduslikuks ja informatsiooniliseks. Igast ajastust jäävad mälestused muuhulgas hoonete näol. Meie vanalinnadki on ju tihedalt seotud tootmisega ja näiteks Tallinnas köidavadki mind ennast ennekõike just need hooned, kus on säilinud viited nende funktsionaalsest kasutamisest laopinna või töökojana.
Selles valguses on mul väga meel, et mu hea sõber, sotsiaaldemokraat ja ajaloolane Jaak Juske on pannud kokku sellise väärika kogumiku Eesti majanduse tähtrajatistest, mis on samas olnud sadadele tuhandetele tööpaigaks läbi pooleteise sajandi. Raamatut lugedes mõelge kindlasti ka nendele inimestele ja nendega juhtunud põnevatele seikadele. Iga sein ja abihoone sisaldab siin kellegi jaoks oma lugu raskest, kuid rõõmu pakkuvast tööst. Mõnes paigas on toimunud ka kuulsaid streike, aga kõigis neist on tuntud rõõmu uute väärtuste loomisest ja rikkusest, mis jõudnud nii tööandja kui töötaja taskusse.

Head lugemist soovides
Ikka töö ja kapitali sõbralikku ja viljakat koostoimimist kiites

Peep Peterson
Ametiühingute Keskliidu esimees

*******

Ladina sõna industria võib tõlkida virkuseks. Nii võib öelda, et industriaalajastu on virk aeg ja tööstuslik Tallinn on virk Tallinn. Tööstuse aoaeg oli kiire vooga Härjapea kallastel. Tõeline press tööstuses tuli koos auruveduri ja raudteega aasta pärast esimest laulupidu, samal ajal kui Suessi kanal ühendas Vahe- ja Punase mere. Võidurelvastumise hoos rajati sada eelmise sajandi alguses laevatehased ja kasvava linna jaoks toiduaineid ja tarbekaupu tootvad tehased. Linn kasvas ja seadus nõudis saja tuhande elanikuga linnale üldplaani koostamist. Koos Maardu ja Sauega kasvas linn viimase vene aja lõpuks poole miljoni elanikuni. Soovitan kõigil Tallinna ajaloo huvilistel lugeda seda raamatut, mis kirjeldab meile lapsepõlvest tuttava linna kujunemist.
– Vootele Hansen

*******

Põnev raamat kõigile Tallinna ajaloo sõpradele – lood ja pildid linna tähtsamatest tehastest, vabrikutest ja teistest tööstusettevõtetest.
– Jaakko Hallas