Krimi

Kui David saab meili tundmatult naiselt, kes teatab, et tal on infot Davidi lapsepõlve kohta, ei oska mees kuidagi reageerida. Kõige parema meelega ei pööraks ta sõnumile tähelepanu, kuid Davidil ei ole oma esimesest kaheteistkümnest eluaastast ainsatki mälestust, nii et uudishimu saab võitu ja ta vastab meilile. Naine, kes temaga ühendust võttis, kaob aga jäljetult ja Davidist saab peamine kahtlusalune.

Dan oli alles teismeline, kui ta tee ristus mehega, kes oli justkui nähtamatu, suitsust tehtud mees. Ja tema ohvriga. Nüüd kriminaalpsühhiaatrina töötades püüab Dan mõista seda, mis toimub kõige tumedamates mõtetes. Ent kui ta isa kaob, kistakse mees tagasi kaugele saarele, mida ta kunagi koduks nimetas ja kus nüüd hakkab virguma midagi ärevusttekitavat. Leitakse laip. Ja suitsust tehtud mees võtab uue kuju.

Novembriõhtul leitakse Seurasaari rannast surnukeha. Ohvrit katab paks valge värvi kiht ja lahkamisel leitakse tema kurgust malenupp. Appi kutsutakse Milo Perho, kelle ametiks on sarimõrvarite profiilide koostamine, kuid kes vabal ajal peab kunstigaleriid. Algab närvesööv partii otsekui malelaual, kus iga käiguga võetakse kellegi elu. Mille järgi valib mõrvar ohvreid?

Olivia Finn töötab mälueksperdina Londoni Charing Crossi haiglas. Ühel hommikul helistab talle Pariisist Lutetia hotellist Prantsuse politsei. Olivia kunstnikust vanaema Josephine Benoit olevat ilmunud hotelli ja väitnud, et on sooritanud seal mõrva.

Anthony Wistern on kujuteldamatult rikas. Elegantne naine, kamp fotogeenilisi lapsi, chateau Prantsusmaal, häärber Cotswoldis, lugematu arv armukesi, kalduvus moraalile läbi sõrmede vaadata – see kõik iseloomustab Anthonyt. Ühtlasi on Anthony surnud.

1999. aasta suvi. Will liitub viie nooruse ideaalidest ja tulevikulootustest pakatava ülikoolilõpetajaga, kes töötavad ekstsentrilise psühholoogiaprofessori juures. Kakskümmend viis aastat hiljem saab Will kutse õhtusöögile. See on võimalus vana pundiga taas kohtuda. Kõigil on põhjust midagi selle ammuse suve sündmuste kohta varjata. Aga ainult üks neist on valmis saladuse nimel tapma …

Itaalia rivaalitsevate politseiosakondade vastastikune kahtlustamine ja konkurents ei ole Brunettile võõrad, kuid noorema ohvitseri käitumine näib talle siiski kummaline. Guarino nõustub lõpuks kahtlusaluse foto meiliga teele panema, kuid selle kohalejõudmise ajaks on ta ise juba mõrvatud. Kas ta tapeti, sest jõudis tõele liiga lähedale?

Nora Linde on pärast eelmise juhtumi sünget pööret haiguspuhkusel: teda vaevavad depressioon, õudusunenäod ja süümepiinad, tema abielu on raskes seisus ja ta eneseuhkus haavatud. Ehk leiab ta lunastust just sellest uurimisest? Sünge leiu tõendid viivad kahe lahendamata juhtumi juurde. Samas on kümne aasta eest salapäraselt kadunud kaks naist, kelle kadumisjuhtumid on üsna kiiresti lõpetatud. Nora tunneb sundi asuda omal käel saladust uurima.

Peainspektor Ryani halvim õudusunenägu on tõeks saanud. Kurikuulus sarimõrvar Hakkija on vanglast põgenenud ning röövinud ühe Ryani parimatest detektiividest tolle enda kodust. Kurjategija jõhkrus on legendaarne – meest esimesel korral õigusemõistmise ette toimetades kaotas Ryan õe ja peaaegu ka elu. Kas Ryan on suuteline taas tegudele asuma, et päästa oma sõber?

Stockholmis on juba mõnda aega tegutsenud arvatavalt psühhopaadist sarimõrtsukas, kes valib oma ohvriteks kerjuseid. Politsei kobab pimeduses ja ainus inimene, kes suudaks need mõrvad peatada, ei tohi end mitte mingil juhul avalikkuses näidata...

Kui salapärane kirjasaatja teavitab komissar Maigret’d peatselt toimuvast mõrvast, väites sealjuures, et ta ei tea, kes sureb, kes tapab, või millal kuritöö aset leiab, tuleb Maigret’l jõuda sõnumite allikani, enne kui on hilja. Ta tuvastab kiiresti, et kirjad on pärit väljapaistva juristi Emile Parendoni majast. Ent sündmuskohale jõudes avastab komissar, et pole sugugi lihtne ajada veel sooritamata kuritöö jälgi.

Jessica Niemi on pärast kaklusega lõppenud vahejuhtumit ülbe ligitikkujaga ajutiselt teenistusest kõrvaldatud. Video kähmlusest levib YouTube’is kulutulena ning Jessica otsustab sõita üksindust otsima kaugele Ahvenamaa saarele. Kuid probleemid järgnevad Jessicale nagu vari; temaga samal ajal satuvad saarele kolm vanakest – kunagist sealse orbudekodu elanikku. Neilt kuuleb Jessica kummalist lugu sinise mantliga tüdrukust.

Kui koolitüdruk Janey Macklin 1988. aastal Londoni kehvast linnaosast kadus, jäi tema juhtum lahendamata, sest surnukeha ega tunnistajaid ei leitud. Nüüd, kolmkümmend aastat hiljem, pöördub eradetektiiv Kate Marshalli poole tõsielukuritegude taskuhäälingut planeeriva loomeagentuuri juht, kellel on intrigeeriv küsimus: mis siis, kui Janey tappis kurikuulus Nine Elmsi inimsööja Peter Conway?

Chaucer House’i neljanda korruse korteris on kaks teismelist käeraudadega radiaatori külge aheldatud. Poiss on surnud, tüdruk veel elab. Uurija Kim Stone’ile meenutavad kõik pisiasjad tema enda kohutavaid läbielamisi vend Mikeyga, kui nad kolmkümmend aastat tagasi samas kortermajas elasid. Kui põlenud autost leitakse keskealise paari surnukehad, ei saa Kim enam mööda vaadata õõvastavast sarnasusest Erica ja Keithi hukkumisega, kes olid Kimi ainukesed armastavad kasuvanemad.

Noor naine Mina põgeneb oma abikaasa eest pärast seda, kui too oleks ta peaaegu tapnud. Mina tahab üksnes oma poega kaitsta, aga ta on eelseisval kohtuprotsessil võtmeisik – kui Nora suudab ta tunnistusi andma saada.
Andreis Kovač kannab endas süngeid mälestusi sõjaaegsest Bosniast, kust ta lapsena lahkus. Ta on valmis tegema ükskõik mida, et hävitada vaenlased ja oma naine Mina tagasi saada, ja ei vali vahendeid, et oma tahtmist saada.
Andreisi ohvriteks saavad Minale lähedased inimesed ning juhtumi uurimisse kaasatakse ka Thomas Andreasson.

Saffyl on algamas töövestlus, kui saab oma parimalt sõbrannalt Leonalt sõnumi: Ei saa rääkida … ära saada sõnumit ega helista … palun lihtsalt tule … Saffy murrab parasjagu pead, mis lahti, kui tekst telefoniekraanil muutub: Sõnum on kustutatud. Kuus tundi hiljem koputatakse Saffy uksele. Lävel on politsei, kes teatab, et Leona on koos oma väikese tütrega kadunud ning et nende majast leiti palju verd.

Teinud dramaatiliselt pinevaks kujunenud tuuri Põhja-Ameerikasse, on doktor Alexander Gregory nüüd taas Londonis ning Southmoori haigla distsiplinaarkomisjoni tähtsa otsuse ootel ilma töö ja tegevuseta. Seda küll vaid seniks, kuni ta sõbraga teatris olles oma silmaga näeb, kuidas kuulus näitleja „Kuningas Leari“ esietenduse ajal otse laval kokku variseb. Politsei peab lavatähe surma asjaolusid kahtlasteks ning kutsub uurijatele, kelle eesotsas on peainspektor Ava Hope, appi kriminaalprofileerimise eliitjõud: Gregory ja tema ametikaaslase Bill Douglase.

Politseiuurija Mina Dabiri meeskond pole veel taastunud möödunudsuvistest sündmustest, mille tagajärjel hukkus nende kolleeg, kuid nüüd peavad nad taas meistermentalist Vincent Walderi appi kutsuma. Vincentile aga näib, et maailm ta ümber on sulgumas.
Kui maa alt leitakse veel üks hunnik luid, pannakse kogu politseirühm uuesti proovile. Mis Stockholmi all tunnelites tegelikult toimub? Ja kes jahib ministrit?

Teisel pool piiri Walesis leiab konstaabel Ffion Morgan järvest kinnisvaramaakleri surnukeha. Ffion ei salli kinnisvaramaaklereid silmaotsaski, aga kes küll vihkas seda üht niipalju, et tema surma soovida – ja miks?
Kui kahe juhtumi niidiotsad omavahel kokku jooksevad, saavad Ffion ja Leo teada, et inimesed on valmis maksma kõrget hinda, et saladused kinniste uste taha jääksid. Ja ka kõige nooblimal tänaval on tumedam pool …

Kui ühest Montmartre’i pargist leitakse noore naise surnukeha, peab komissar Maigret neiu tapja tabamiseks ühendama jõud konkureeriva uurija, inspektor Lognoniga. Mööda Pariisi mõrvari jälgi ajades ristuvad ja põrkuvad kahe uurija teed korduvalt.

Ühel vihmasel hommikul teatatakse commissario Brunettile ja ispettore Vianellole Suure kanali trepiastmete juures ulpivast surnukehast. Kohale jõudnud, sirutab Brunetti käe, et koolnu veest välja tõmmata. Ootamatult keerduvad ta randme ümber siidised blondid kiharad ja ta näeb veest väljaulatuvat väikest jalga: Vianello ja Brunetti tõstavad veest välja surnud tüdruku.

Keset ööd saabub häirekeskusesse teade, et Stockholmi lähistel asuvale Bredängi kämpingualale murtakse sisse.
Lähim politseipatrull vastab kutsungile ja sõidab kohale. Muidu pimedal alal põleb ühe haagiselamu aknas valgus ja kui politseinikud ukse lahti teevad, avaneb nende ees õõvastav vaatepilt: verd on täis nii põrand, seinad kui ka mööbel. Veresauna keskel vedeleb kirvega tapetud ja jõhkralt tükeldatud ohver.

Pimedal jaanuarikuisel ajal sõidavad kuus Uppsala üliõpilast Åre suusakuurortisse nädalaks suusatama. Alguses jõuavad nad ka korralikult pidutseda, ent siis keerab kõik kiiva ning neid jääb alles vaid viis. Kas tegu on õnnetusjuhtumi või külmaverelise mõrvaga? Kas noored on ikka nii süütud, kui paistavad? Küsimärkide lisandudes kasvavad ka grupisisesed pinged. Sõpradest saavad vaenlased, kui kõik süüdistavad kõiki ja keegi ei oska seletada, kuidas üks neist suri.

15-aastane tüdruk leitakse äärelinnast risti lööduna. Samal ajal kui New Yorgi politsei tegeleb ristilöömise süüdlase väljaselgitamisega, ajavad Miren Triggs ja tema endine ajakirjanduse õppejõud Jim Schmoer pildil oleva tüdruku jälgi. Nii põrkavad nad kokku kummalisi rituaale harrastava ususekti tegemistega ja sukelduvad süngesse saladusse, mille lahti muukimine võib kõike muuta. Tegu on ohtliku mänguga, milles panustatakse kõige kallimale.

Q-osakonna sarja kauaoodatud viimane raamat tõmbab otsad kokku ja langetab maskid kõikidelt tegelastelt. Kes on sõbrad ja kes vaenlased? Carl Mørck tunneb ennast elava märklauana, aga proovib siiski juhtumit lahendada. Rose, Assad ja Gordon eiravad mõrvaosakonna ülema korraldusi ja hakkavad lahti harutama juhtumi võimatuna sassis olevaid niite. Nad ei suuda oma silmi uskuda, kui näevad, kuhu need välja viivad…