Krimi

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.
Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi... 

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.

Kriminaalromaanile omased sündmuste keerdkäigud, õudukale iseloomulikud äkilised ilmumised-kadumised, toores vägivald, pidev ebamugavustunne ja hirm ning üha kasvav pinge hoiavad lugeja ihu kananahal kuni viimase leheküljeni, jätmata ruumi illusioonidele.

Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Kate Marshall oli paljutõotav noor politseiuurija, kui ta tabas kurikuulsa Nine Elmsi sarimõrvari. Kuid tema karjääri seni suurim saavutus pöördus hoopis kohutavaks katsumuseks. Kate’i karjäär lõppes skandaaliga. Avalikkus ründas teda niinimetatud inimsööjajuhtumit ümbritsevate šokeerivate asjaolude pärast, ta tundis, et teda on reedetud, ja traumeerituna tõmbus ta politseitööst eemale.

Itaaliast saabunud Hans Christian Andersen kogeb oma elus tõelist madalseisu: taskud on rahast tühjad, arvustajad on ta viimased teosed pihuks ja põrmuks teinud ning kuulsusest unistav kirjanik on kaotanud igasuguse eneseusu. Tõetruu pildi toonasest ajastust ja Andersenist muudab värvikaks fiktsiooniks rida mõrvu, milles Anderseni süüdistatakse ja millest ta ammutab hiljem inspiratsiooni oma muinasjuttude kirjutamiseks.

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

Max Seecki hingetuks võtva kiirusega arenev põnevik on iseseisev järg eelmisel aastal ilmunud raamatule „Hammurapi inglid“.

Maria Kallio kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

Londoni Lewisham Row’ politseijaoskonna peainspektor Erika Foster kutsutakse palaval suveööl mõrvapaigale. Ohver leitakse omaenda voodist lämmatatuna.

Politseiuurija Mina Dabiri meeskond pole veel taastunud möödunudsuvistest sündmustest, mille tagajärjel hukkus nende kolleeg, kuid nüüd peavad nad taas meistermentalist Vincent Walderi appi kutsuma. Vincentile aga näib, et maailm ta ümber on sulgumas.
Kui maa alt leitakse veel üks hunnik luid, pannakse kogu politseirühm uuesti proovile. Mis Stockholmi all tunnelites tegelikult toimub? Ja kes jahib ministrit?

Järgmisel hommikul pärast majaesitlust Brommas leiab kuueaastane Astrid oma isa surnuna. Majja sissetungimise jälgi ei avastata ning mõrvarelvaks on perele kuuluv kööginuga. Ainus viide, et mõrvaga võiks olla seotud mõni kõrvaline isik, on Astridi väide, et keegi võõras mees silitas öösel tema põske. Juhtumit asub uurima Emma Sköld lääni kriminaalpolitsei vägivaldsete juhtumite osakonnast.

Londoni Blackheathi elurajooni korterist leitakse julmalt tapetud noore naise surnukeha. Juhtumi kallal tööle asudes viivad niidid uurija Erika Fosteri podcast’ini, mille tarbeks korteri omanik Vicky Clarke päriselulisi krimilugusid uuris.

Uurija Thomas Andreasson on taas Sandhamnil, kuid peab idüllilise suve nautimise asemel tegelema keerulise juhtumiga. Naabersaarel Lökholmenil asuvast purjelaagrist on kadunud üks poiss, keda väidetavalt taga kiusati. Kas heitunud 11-aastane on põgenenud? Samal ajal luurab varjus kurjakuulutav tundmatu, kes jälgib iga sammu, mida noored teevad… 

Kui tõusulaine eradetektiiv Kate Marshalli merepõhja tirib ja naine vaid napi vedamise läbi surmast pääseb, tutvub ta haiglas taastudes vanema daami Jeaniga. Too räägib kohutava loo sellest, kuidas tema kolmeaastane lapselaps Charlie üksteist aastat tagasi Dartmoori rabas telgist kaduma läks.

Gemma Robinson ilmub Ellioti ellu nagu keeristorm. Nad abielluvad ja seavad end mehe kodus sisse. Kui Gemma küsib Elliotilt, kas tema vanemad võivad tulla paariks nädalaks nende juurde elama, on mees rõõmuga nõus.
Robinsonid saabuvad koos Gemma õe Chloega – salapärase noore naisega, kes keeldub rääkimast ega välju oma toast. Elliot hakkab kahtlustama, et Robinsonid varjavad midag

Maalilisele Sandhamni neemele kerkinud uhke häärber tähendab selle omanikule Carsten Jonssonile unistuse täitumist, tõendit, et ta on elus midagi saavutanud, omadega mäele jõudnud. Kuid kohalikele on see puhas õudusunenägu – riskikapitalistist uustulnuk ei austa kohalikke kombeid, krundipiire ega rannajoone looduslikku ilu. Lisaks on ta liiga rikas ja ennasttäis, et anonüümsetest minemaajamise katsetest välja teha. Ähvardused võtavad tõsisema pöörde, kui tema külalistemaja maha põleb ja selle rusudest leitakse söestunud laip.

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Psühholoog ja kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab kutse FBI-lt. Teada-tuntud kurikaela naine on sattunud psühhiaatriahaiglasse ega saa abikaasa peatsele kohtuprotsessile tunnistajaks minna. Ilma naiseta vajuks süüdistus kokku, ent keda on politseil appi paluda, kui selle erakliiniku personal on sama ettearvamatu nagu patsiendid?
Viimases hädas pöördutakse Gregory poole, kel tuleb julgus kokku võtta, Buchanani haigla pelutavate müüride taha astuda ja tõde päevavalgele tuua. Kuid kas Gregory väljub sealt iseendana?

Kui nelja-aastane Linnea Fjällbacka lähedal asuvast talust kaob, ärkavad ellu traagilised mälestused: kolmkümmend aastat varem kadus täpselt samast talust  väike tüdruk, kes leiti hiljem mõrvatuna. Tookord süüdistati tema röövimises ja tapmises kahte 13-aastast tüdrukut. Kohus mõistis nad süüdi, kuid vanuse tõttu pääsesid nad vanglakaristusest. Üks neist on pärast seda elanud Fjällbackas vaikset elu, teine naasis äsja esimest korda pärast juhtunut Fjällbackasse, nüüd kuulsa näitlejana, kes kehastab ümbruskonnas filmitavas filmis Ingrid Bergmani. 

Amelie on raskuste kiuste elus alati hakkama saanud: ta jäi varakult orvuks, kaotades lapsena ema ja hiljem isa, ning tuli toime alaealisena ihuüksinda Londonis elades. Ta on oma eluga järje peale jõudmas, kui ta kistakse glamuurse elustiili pöörisesse ning ta abiellub karismaatilise miljardäri Ned Hawthorpe’iga.
Ent ühel päeval vangistatakse ta kottpimedasse ruumi. Ameliel pole aimugi, kus ta on või miks on ta siia toodud. Kes on ta salapärased vangistajad? Ja miks tunneb ta end peagi siin, pimedas ja üksinda, turvalisemalt, kui ta tundis end oma abikaasa Nedi seltsis?

Janey Markham on põnevil, et ta perel avaneb võimalus kolida ihaldusväärsele Buckingham Crescenti nime kandvale tänavale. Jõuka piirkonna elanikud ei ole aga varmad teda enda seltskonda laskma, kuni ta tutvub Tanyaga, kes Janey lahkelt oma tiiva alla võtab.
Tanyaga sõbrunedes tunneb Janey, et lõpuks õnnestub tal keeruline minevik seljataha jätta.
Aga siis muutub kõik …

Politseijaoskonda tuleb nägus vanem naisterahvas Grace Repton, kes räägib uurija Matt Ballardile, et tal on informatsiooni, mis võib ära hoida mõrva. Tema kihlatu, kurikuulus sarimõrtsukas Jeremy Reader, on naisele öelnud, et tal on jünger, kes kavatseb Readeri kohutavaid meetodeid kasutades tapma hakata. Reader mõrvas viis naist ja uurija Ballard tõi ta lõpuks kohtu ette. Reader kannab karistust kõrge turvalisusega vanglas ja väidab, et on muutunud mees, kes tahab politseid aidata. Aga kas Matt saab uskuda saritapjat või tema kummalist tulevat abikaasat? Kas hea naise armastus võib tõesti saritapjat muuta?